Meiliserveri vabakasutust lubada on enesetapp

Tarko Tikan 07. veebruar 2008, 00:00

Miks eri teenusepakkujate meiliserverid ei võta kirju vastu kõigist võrkudest ning näiteks kohvikus traadita internetti kasutades tuleb kirjade saatmiseks väljuv meiliserver ajutiselt ära muuta?

Selle ebamugavuse vastu on olemas lihtne rohi, kuid meiliserveri vabakasutuse lubamine kogu maailma internetivõrkudest tähendaks teenusepakkujale tänapäeval kübersuitsiidi.

Mis siis teha? Kõige parem on seadistada oma meiliprogramm arvutis nii, et ka kirja saatmisel logitakse serverisse.

Samuti tasub kasutada turvalist krüpteeritud ühendust, mis postiliikluse "pealtkuulamise" oluliselt raskemaks teeb.

Viimane abinõu juhuks, kui teenusepakkuja meiliserver ei võimalda autentimisega meilisaatmist, on kasutada veebipõhist postikeskkonda.

Open mail relay ehk avatud meiliserver on selline riistapuu, mis võtab kirju vastu mitte ainult oma koduvõrgust, vaid kõigilt IP-aadressidelt üle maailma.

Enne interneti laialdast kasutamist sündinud ja siiani meilisaatmiseks enimkasutatava protokolli SMTP loojad ei pidanud vajalikuks lisada paketi päisesse saatja IP-aadressi ning meili sai saata sisuliselt anonüümselt.

Koos interneti võidukäiguga hakkasid seda kohe kurjalt ära kasutama rämpsposti saatjad ja muud pahalased, kes ühe teenusepakkuja internetiühendust kasutades näiteks hoopis maailma teises otsas oleva meiliserveri kaudu spämmisid. Nii oli neil võimalik segada oma mustade tegude jälgi.

Open mail relay'd lubavad serverid lisati vastuabinõuna mustadesse nimekirjadesse, kust saadetud meilide vastuvõtmine kõikjal üle maailma blokeeriti.

Kui nüüd näiteks Starmani postiserverid hakkaksid anonüümselt kirju edasisaatmiseks mujalt vastu võtma, kui ainult Starmani enda internetivõrgust, oleks ainult tundide küsimus, mil ühegi kliendi kirjad enam kohale ei jõuaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:19
Otsi:

Ava täpsem otsing