Maris Lauri: Pealt kuiv, seest inimlik

Villy Paimets 08. veebruar 2008, 00:00

Jah, mulje võib ikka petlik olla - uskuge või mitte, aga Eesti tuntuim makroanalüütik Maris Lauri on sisimas soe, sõbralik, ehk isegi humoorikas tegelane.

Kolmapäeval presidendilt auraha saanud Lauri vastab ajakirjaniku korduvatele palvetele oma isiksusest veidi vestelda eitavalt. "Ma tõesti ei soovi endast rääkida," ütleb ta. Proovin veidi pugeda ning õnnitlen teda presidendi antud Valgetähe V klass ordeni puhul. "Tänan õnnitluse eest! Eks see ootamatu ja meeldiv üllatus ole," kostab ta, kuid lisab siiski: "Ma olen valmis rääkima oma tööst, aga mitte endast."

Porinale, et ega ta ometigi robot ole, et aiva tööst räägib, vastab Lauri: "Töö ja puhkeaeg peavad olema heas tasakaalus ning mõlemat tuleb võtta täie tõsidusega, aga see ei tähenda, et tõsiselt." Ning lisab kirja lõppu kelmika smile'i! ;-) Ongi inimene!

Et Laurigi huumorit armastab, kinnitab ka tema sõbranna, Hansapanga osakonnajuht Anne Sulling. "Marisele meeldib just selline nutikas, muigama panev nali," ütleb Sulling ning lisab: "Loomult on Maris pigem rahulik ning tasakaalukas, kuid oma arvamusi esitab ta vahest vägagi värvikalt."

Küsin, kas Lauri on ehk mõelnud, et oleks võinud midagi muud teha, keegi teine olla? Ning toon näiteks kuulsa prantsuse kunstniku, kes esimese poole oma elust hoopistükkis pankur oli.

"Ma arvan, et ma olen oma valikuid teinud hetkel parimate teadmiste ja võimaluste kohaselt," kostab ta. "Ülikooli minnes ei läinud ma küll õppima analüütikuks, vaid arvasin, et minust saab programmeerija."

Kursusevend Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialalt, praegune transpordiettevõtja Henn Ruubel arvab aga, et küllap Lauri tahtiski makroanalüütikuks saada. "Minu meelest on nad koos Perensiga (samuti kursusekaaslane, Hansapank Eesti juht Priit Perens - toim.) sõiduvees: ma ei tea, kas Priit tahtis pangajuhiks saada, aga Marises olen küll kindel - arvan, et tema tahtiski makroanalüütikuks saada," ütleb Ruubel naerdes.

Kursaõe, portaali Lemmik omaniku Aili Ohlau teada tahtis Lauri siiski programmeerijaks saada. "Vaevalt et analüütikuks saamise idee ülikoolis tuli, aga tal olid kõik eeldused selleks. Meie grupi tüdrukutest oli ta selgelt kõige briljantsema peaga, pealegi tuli tal analüüsivõime kodust kaasa - kui ma õigesti mäletan, siis tema isa tegeles programmeerimise ja arvutitega," meenutab Ohlau.

Ruubeli meenutuste kohaselt oli Lauri kooliajal tubli õpilane. "(Seltsielust - toim.) väga kõrvale ka ei hoidnud, aga ütleme nii, et poistega öösiti väljas ei kolanud," kostab Ruubel diskreetselt. "Muidu on ta küll sõbralik ja tore inimene."

Sama kinnitab Ohlau: "Põhimõtteliselt jah, kohusetundlik, tegi väga palju tööd, teda võis pigem Tartu Ülikooli raamatukogus kohata, ei olnud jah selline peoloom nagu Henn (Ruubel - toim.) näiteks."

Lauri eraelust ei räägi aga keegi. "Ei, tema eraelust ma ei räägiks, see on ikka isiklik asi," ütleb Ohlau. "Ta on sõbralik inimene." Ei tea ka pikaaegsed kolleegid Hansapangast, kas Lauril mees ja lapsed on, või mitte. "Ega ma ei tea, aga kuna ta on hea ja soe inimene, siis kindlasti on tal ka see pool olemas," nendib panga endine PR-juht Kristi Liiva. Siiski on rohkem neid inimesi, kelle teada elab Lauri oma Pääsküla raba serval asuvas majas üksi.

Kuid tema analüüse usaldatakse. "Kahtlemata oskab ta laiemalt kui ainult Eesti makromajandust analüüsida, ma arvan, et teda usaldatakse, sest Hansapank on teda kinni hoidnud pikki aastaid," teab endine rahandusministeeriumi ametnik Ohlau.

"Nüüd, kui ma ise makroanalüütikuna enam ei tööta, on Maris jäänud minu jaoks eksperdiks number 1, kellelt makroteemadel arvamust küsin," ütleb ka Sulling.

Endine rahandusminister, samuti kohutavalt hästi ülitõsise kuiviku muljet jätta oskav riigikogu liige Taavi Veskimägi ütleb, et talle seonduvad Maris Lauriga selged seisukohad. "Maris Lauri on kindlasti üks nendest inimestest, kelle seisukohti ja arvamust pannakse ühiskonnas tähele," ütleb Veskimägi ning lisab: "Pärast Indrek Neivelti lahkumist pangast on kujunenud ta kõige nähtavamaks hansapankuriks." Veskimägi sõnul annab Hansapanga positsioon Lauri sõnale veelgi kaalu juurde. Samas nendib ta, et Lauri "oskab tunnetada tasakaalu, mis on sobilik suurima panga juhtivale makroanalüütikule" ning "Hansapank ja Maris Lauri sobivad kokku, mõlemad on soliidsed ega kaldu äärmustesse."

"Kui Eestis üldse on rahandus- ja majanduspoliitilist debatti, siis Maris Lauri on üks neist, kes seda kõige kvaliteetsemal moel esindab," kiidab Veskimägi.

Maris Lauri on viimasel ajal korduvalt leheveergudel öelnud, et kui kaupmeeste pakutavad hinnad ostjale ei sobi, tuleb seda ka öelda. Uurisin, kui palju seda on öeldud kaupmeestele.

Saatsin laiali sellise kirja:

Indrek Kaju, Neste Eesti juht
Teema aktuaalsusest aru saanuna ja vastu tulles makroanalüütikute soovidele, oleme hakanud Postimehe esilehel ja Delfi portaalis avaldama konkreetseid kütusehinna võrdlusi. Nende põhjal võib öelda, et Neste hind on alati soodsaim. Kui hinnad on liiga kõrged, kajastub see varem või hiljem ettevõtte müügimahtudes. Maris Lauri pidas tõenäoliselt silmas seda, et tarbijad peaksid rohkem hääletama nö jalgade abil - mitte külastama müüjaid, kelle hinnad on vastuvõetamatult kõrged. See mõjub kiiremini kui kaebus müüjale või firmajuhile.

Martin Pedai, Sandman Grupi juht
Koduelektroonika valdkonnas selliseid küsimusi pole esinenud. Viimase kahe aasta jooksul on koduelektroonikas hinnalangused olnud märgatavad, nt LCD, plasmatelerid ning IT-tooted kuni 40%.

Kindlasti suudame oma tootevalikust leida lahendusi ka madalamate hinnasoovidega ostjatele.

Reeglina jäävad määravaks kvaliteet ja usaldusväärsus ning kliendid on nõus kestvuskaupade puhul ostuotsuseid langetama mitte ainult hinnatasemest lähtuvalt.

Minu jaoks on alati väga põnev olnud Marisega makromajanduse teemadel arutleda ja vaielda.

Marisel on erakordselt lai analüüsihaare ning oma töös on ta väga põhjalik. Samuti peab ta lugu heast naljast.

Maris Lauri annab enda makroanalüüsidega majandusele selgelt kahte sorti lisaväärtust.

Olles turule lähemal, annab ta väärtuslikku lisateavet nn elust enesest. Samas käsitledes ühel ajal kõiki Baltimaid, annab see regiooni tervikpilt täiendavat infot ka Eesti majanduse analüüsile.

Mõlemad lisapanused täiendavad kahtlemata Eesti makromajanduse analüüsi ja prognoosi tervikpilti.

Meil oli selline õppeaine nagu majandusanalüüs, mida andis Janno Reiljan. Viimane nimetas koduperenaisi mõttetuteks ja muidusööjateks ning ei suhtunud eriti paremini ka naisüliõpilastesse.

Keeruline aine, eksam selles oli naistudengitele eriti raske. Olin väga õnnetu, kui selles läbi põrusin - kas olen tõesti nii rumal? Jahmatus oli aga suurem, kui ka alati viieline Maris kaame näoga eksamiruumist välja tuli. Praegune Eesti tunnustaim majandusanalüütik esimesel katsel Janno Reiljani eksamit ei läbinud.

Ülimalt professionaalne, need on kaks sõna, mis pähe kargavad, Eesti majanduse diagnostik, kindlasti hea kolleeg.

Orden? Absoluutselt õige inimene, keda riik võiks tunnustada, tema analüütiline vaade on just see, mida me kõik oleme jälginud ja millest paremad on ka järeldusi teinud.

Muretsema paneb ikka see, kui mõtlematult otsuseid tehakse ning need tõsiste tagajärgedeni viivad. Eriti kurb on siis, kui ei kasutata võimalust teistelt nõu küsida või toimetatakse mingite isiklike lühiajaliste eesmärkide nimel, mis paljudele kahju toovad.

Loodan, et eestlased ja ka Eesti ettevõtjad saavad üle teatud alaväärsuskompleksist, mis ennast ja Eestiga seotud asju vaid negatiivses valguses näeb ning õiget teadmist ja korda vaid välismaal arvab olevat. Kahju, kui arvatakse, et Eesti saab üksnes odavat kaupa ja teenust pakkuda ning muuks meil oskusi ei olegi - sellega kaugele ei jõua.

Kas ma tunnen, et saan midagi muuta?

Loodan, et olen suutnud inimesi ja eriti ettevõtluses toimetavaid inimesi rohkem mõtlema panna asjade omavaheliste seoste üle ning vaatama pisut kaugemale mõnest kuust või aastast. Ehk on sellest kasu olnud ka nende töös. Eks ju analüütik on mõneti nagu koolipapa, kes jagab oma teadmisi asjadest, millest teistel selget aimu ei ole. Arvan, et kui ma suudan uusi teadmisi anda, siis olen juba üht-teist kasulikku teinud.

Kas olen Eesti üks mõjuvõimsamaid naisi, ning kas mu sõnu kuulatakse suu ammuli?

Ma ei usu, et mul mingit erilist mõjuvõimu oleks.

Kas olen kunagi oma analüüsi pärast häbenema pidanud?

Analüüsi pärast pole häbenema pidanud, kuid alati saab asju paremini teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing