Firma kaubamärk peab olema registreeritud

Mullu proovis näiteks Toomas Lumani firma hõivata kaubamärki Kuldlõvi, mille samanimelist trahterit pidav ärimees Aivo Karu oli kaitsmata jätnud. "Ühel päeval saadeti mulle advokaadibüroost nõue, et ma pean trahteri kahesaja-aastase nime kasutamise lõpetama, kuna see on nüüd registreeritud ASi Nordecon nimele," seletas Karu.

Praegu on lugu patendiametis menetlemisel. Kuna trahter on muinsuskaitse all ja kuulus, on Karul veel võimalus õigust saada, kuid igal juhul näitab see lugu ilmekalt, et oma märke peab kaitsma.

Eesti suurfirmad on märke kaitsnud üsna palju. Näiteks Elion Ettevõtted ASil on registreeritud veerandsada kaubamärki, millest enamik ei ole kasutuses. "See on ajalooline pagas Eesti Telefoni aegadest," seletas firma kommunikatsioonijuht Sigrid Karu-Holloway. "Kaubamärgi registreerimine ei ole üleliia kulukas, samas annab registreeritud kaubamärk ettevõttele juriidilise kindluse, et investeeringud kaubamärki on kaitstud."

Reklaamifirma Tank loodud kaubamärkidest on enamik registreeritud. Märgi kaitsmist kohe hinnapakkumises kliendile ei pakuta. "Raske on hinnata, millistes kategooriates ja millisel kujul klient oma märki registreerida soovib," tõdes firma juht Joel Volkov, kelle sõnul on teadlikkus klientide seas väga erinev. "On kogenud tegijaid, kes teavad, et kaubamärk omab rahalist väärtust ja seda vara tuleb kaitsta. On ka selliseid tegelasi, kes arvavad, et kaubamärk on lihtsalt kujundus, ja ei vaevu seda registreerima."

Reklaamibüroo Image Empire juhi Magnus Lužkovi sõnul püüavad nemad kliendile kohe alguses kaitsmist pakkuda. "Kaubamärgi registreerimine pole nii pingeline toiming, et sellega õigusbüroo poole pöörduda. See on viitsimise küsimus ja püüdliku agentuurina oleme selles ise abiks olnud. Õigusbüroo kaudu tasub asja ajada siis, kui on karta, et läheb vaidluseks."

Lužkovi sõnul saab kaubamärgi registreerimisega hakkama iga natukenegi haritud inimene, sellega seotud toiminguid käsitlevad nad projektijuhtimisena ja lisavad mõne tunni hinnaga arvele.

Kaubamärgi registreerimise kulud sõltuvad riigist ning sellest, missugustele kaupadele ja teenustele soovitakse kaubamärki registreerida.

Kui soovitakse kaubamärki üksnes Eestis, näiteks toitlustuse, jaekaubanduse või hulgikaubanduse vallas, oleksid kulud järgmised: kaubamärgi taotluse esitamine kahes klassis - riigilõiv 2900 kr; õigusabi umbes samas suurusjärgus; märgi registrisse kandmisel lisandub riigilõiv 700. Kindlasti on registreerimine odavam kui võimalikud vaidlused hiljem.