Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põhjala pankade tulevik

Romet Enok 20. veebruar 2008, 00:00

Põhjala pankade aktsiad on 2007. aasta kevade tippudega võrreldes kaotanud hinnast keskmiselt pea kolmandiku. Eriti piinarikas on aktsionäridele olnud aeg alates möödunud augustist. Enim on langenud SEB, seni on paremini läinud Nordeal. Liikumisi on põhjustanud nii globaalsed trendid kui ka kohalikud mõjud.

Esiteks on loomulikult avaldanud mõju USA rämpslaenuprobleemidega kaasnenud turuosaliste umbusk panganduse kui sektori suhtes tervikuna. Selles valguses on investorid olnud murelikud eelkõige SEB suhtes, kuivõrd viimane sõltub teistest regiooni pankadest enam rahvusvahelistest finantsturgudest. Pealegi moodustavad SEB puhul tulud investeerimispangandusest suurema osa piirkonna teiste pankadega võrreldes.

Teine oluline teema, millest üle ega ümber ei saa, on loomulikult Baltimaad. Viimase puhul jõudis info siinse majanduse olukorra kohta laiema rahvusvahelise üldsuseni hiljem, kuid seda mustemaks muutusid siis prognoosid. Möödunud sügiseks jõuti kohati olukorrani, kus Eesti ja Läti majanduse peatset kokkukukkumist ei nähtud enam mitte musta stsenaariumina, vaid asjade loomuliku käiguna.

Seejuures on Rootsi pankade aktsiad ühed lihtsamini kätte saadavad instrumendid, millega välismaised investorid saaksid soovi korral panustada Balti riikide langusele. Suurim osakaal tuludest tuleb Baltimaadest teatavasti Swedbankil, kuid ka SEB puhul ulatub Baltimaade kasumi osa siiski 20 protsendi tasemele. Olukord, kus SEB aktsia on langenud konkurentidest enim, ongi põhjendatav SEB avatusega nii Baltimaade kui ka rahvusvahelistele rahaturgudele.

Kolmas regiooni pankade aktsiaid viimasel aastal negatiivselt mõjutanud faktor on olnud ühinemisspekulatsioonide tagaplaanile vajumine. Siin oli võtmesündmus nn Carnegie skandaal, kus ilmnesid probleemid Rootsi valitsust riigile kuuluvate ettevõtete osaluste erastamise juures nõustama pidanud investeerimispangas.

Tekkinud viivitused kulutasid nii palju aega, et kätte jõudsid juba segasemad ajad finantsturgudel aasta teisel poolel. Võimalike ühinemiste edasilükkamine on sundinud analüütikuid vähendama aktsiate hinnasihtidesse lisatud preemiaid. Selles osas on suurimad kaotajad olnud Nordea ja taas kord SEB, mille ühinemist nähti kui tõenäolisimat liitumist.

Kuna Rootsi riik pole uut nõustajat isegi veel palganud ja SEB aktsia on nii palju odavnenud, on liitumine lähemas tulevikus vähetõenäoline. Nordea aktsia hinda on toetanud samas Sampo, mis on oma pangandusüksuse müügist saadud raha kasutanud juba enam kui 10protsendise osaluse ostmiseks Nordeas. Vaadates Sampo finantsseisu ja ettevõtte kommentaare, pole võimatu ka viimase tõus Nordea suurimaks aktsionäriks. Praegu on selleks Rootsi riik 20protsendise osalusega.

Mida prognoosida Põhjala pangandussektori aktsiatele? Lähemas perspektiivis on võimalik teatud ralli, kuivõrd aktsiad on kaotanud juba nii palju oma hindadest. Seejuures on SEB, Swedbanki ja Nordea kahjud USA laenuprobleemidest seni olnud tagasihoidlikud ja aktsiate hindamismudelite põhjal on pankade Baltimaade ärid praeguseks hinnatud juba pea nullilähedasteks.

Siin tundub reaalne, et turg on olukorrast liiga palju ette jõudnud. Vaadates sellest aga ettepoole, võivad eelkõige Baltimaadega seotud pankadel ees seista siiski keerulisemad ajad, kuivõrd seni on siinsete laenuvõtjate sissetulekud ainult kasvanud ja pankade laenukahjumid seni veel väga madalad.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing