Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siff kaalub esimesena ujuva jahisadama rajamist
"Eelmisel aastal meremessil saime kontaktid ja siis tegime Sifile pakkumise 100kohalise jahisadama ehitamiseks, pakume talle ujuvat sadamahoonet, kus on jahtklubi, restoran, väliterrass, sadamakapteni ruumid ja saun," ütles väikesadamaid ehitava Marineteki Estonia OÜ juhatuse liige Rain Heinamäe.
Siff ütles, et seoses ujuva jahtklubiga on plaane peetud. "Veel me kindlal seisukohal pole, kas klubi tuleb maale või merele," kommenteeris Siff.
Sarnaseid ujuvaid jahtklubisid on Sifi sõnul ehitatud Soomes.
Marinetek asus Eestis pakkuma ujuvaid maju, Skandinaavias ehitatakse vaiksetesse lahesoppidesse suisa ujuvaid külasid. "Seda ei ole Eestis veel tehtud, kuid turgu siin on," seletas Heinamäe. Keskmiselt maksab ujuva maja ruutmeeter 4000 eurot ehk 62 000 krooni.
Ober-Haus Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Agur Tammistu sõnul saavad ujuvaid maju lubada endale need, kellel selle edevuse lubamiseks on piisavalt raha.
"Eksklusiivsus on alati teretulnud ning kuna meil veel ujuvaid maju pole, siis on neil kindlasti oma koht," kommenteeris Tammistu.
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ei saa ujuvatest majadest kinnisvaraturu murdjat, pigem on nende näol tegemist turistiatraktsiooniga. "Usun, et ühe sellise maja suudavad nad kindlasti maha müüa, mis tähendab seda, et trend on tõusev. Kas nad ka teise ja kolmanda maja suudavad maha müüa, see on iseasi," ütles Vahter.
Heinamäe sõnul on Eestis praegu kaatri- ja jahikohtade põud. "Eestlased ostavad järjest rohkem jahte ja kaatrid. Ei ole eriti mugav kaater või jaht autotreileril sadamasse vedada ja pärast merelt tulekut see taas kuivale maale tirida," selgitas Heinamäe.
Näiteks on tema sõnul Pirita TOPi jahisadam täielikult välja müüdud, mille tõttu nad olid sunnitud kaikohtade tasu tõstma.