Laenud kolivad euro peale tagasi

Eilse Äripäeva põhiuudis kirjeldas graafiliselt usaldamatust Eesti krooni suhtes, mis peegeldub vastu laenuintressidest - Eesti kroonides on laenud tunduvalt kallimad kui eurodes. Tundub, et praegu kroonides laenu võtta on suisa kahjulik.

Prognoosime, et mida hiljem euro meil käibele tuleb (kas üldse tuleb?), seda laiemaks krooni ja euro intresside vahe käriseb.

Eurodes välja antud laenude intressimäära alus on Euribor, tavaliselt kuue kuu oma. Seame selle kõrvale meie krooni oma analoogi, Talibori, samuti kuue kuu oma. Ja mis välja tuleb?

Veel aasta tagasi oli Euribori ja Talibori vahe praktiliselt olematu (vastavalt 4,0 ja 4,1 protsenti). See tähendas, et pangad usaldasid krooni võrdselt euroga ja kliendil tundus kroonides laenu võtta turvalisem - arvestades asjaolu, et krooni devalvatsioon ei saa ju olla sajaprotsendiliselt välistatud.

Kui eraisik võtab eluasemelaenu näiteks 30 aasta peale, siis selle aja jooksul võib tont teab mida toimuda, ja vaevalt krooni kasuks.

Praegu on Euribori ja Talibori vahe kärisenud 2,3 protsendipunktini (intressimäärad vastavalt 4,4 ja 6,7 protsenti).

Kroonilaenu kasu devalvatsiooni vastu on ära söödud liiga kõrge intressimäära tõttu. Ja see vahe tõenäoliselt suureneb veelgi. Kindlustamine on läinud kallimaks, kui kindlustatav asi ise väärt on.

Eilses Äripäevas kurtis üks kroonis laenuvõtja, et laenu tagasimakse on intressi tõusu tõttu kasvanud tervelt kolmandiku võrra. Nüüd otsib ta võimalust laen eurodesse ümber vormistada. Pikaajalise laenu puhul mängib isegi väike intresside erinevus suurt rolli.

Hansapank ja Sampo loobusid 2006. aastal kroonilaenude andmisest eraisikutele.

Kroonilaenude intress oli kõrge, kuna pangad ei soovinud end krooniga siduda. Kliendid näitasid seetõttu ka väiksemat huvi üles.

Võimalik, et ka (pikaajalisi) kroonihoiuseid polnud pankades piisavalt, et nende põhjal kroonilaene väljastada.

Siinsete kommertspankade Skandinaavia emapangad näevad meelsamini, et laenud on nomineeritud euros, riskid on paremini kontrolli all.

Võib tõdeda, et meie laenumajandus kolib täielikult tagasi üle eurole - sest pangad pole kroonist huvitatud ja klientidele pole kroon kasulik.

Kas selle üle rõõmustada või kurvastada? Ei kumbagi, vaid nentida fakti.

Aga valitsus peaks tegema kõik temast oleneva, et euro üleüldiselt käibele saaks, mitte ainult laenudes.

Autor: ÄP