Nõudlus vedas üles kroonihoiuse intressi

Kui eelmisel sügisel polnud euro- ja kroonihoiuste intressidel veel mingit vahet, siis praegu teenib hoiustaja kroonihoiuse pealt üle 1 protsendi enam kui eurohoiuselt.

Hansapanga treasury juhi Meelis Paakspuu sõnul on kroonihoiuste intresside kergitajateks Eesti majanduse praegune olukord, välishuvi kroonis tehtud investeeringute katmise vastu ja kauaoodatud euroga ühinemise edasilükkumine.

"Eesti krooni intressimäärad sõltuvad otseselt Eesti majanduse käekäigust. Lähima poole aasta jooksul peaks selgemaks saama, mis suunas areng toimub," ütles Paakspuu ja lisas, et rahvusvaheline närvilisus Eesti majandusega seoses on siiski vähenenud, mis kajastub ka viimase kahe kuu Talibori muutustes.

Nagu viitas Nordea Panga krediidi ja riski kontroller Rait Põllendik, on Eesti pankadevahelise rahaturu laenamise intressitasemeid indikeeriv Talibor võrreldes aasta algusega langenud üle 1 protsendi, Talibid ehk pankadevahelise hoiustamise indeks aga veidi vähem. See viitab, et Eesti krooni nõudmise-pakkumise vahekord on tasakaalustumas ja osa hoiustatud kroonidest võib taas laenuturule jõuda.

Kroonihoiuste intresside tase püsib Põllendiku hinnangul varasemast kõrgemal seni, kuni kroonide pakkumine pole piisav. "Eesti kroon on iseseisev valuuta ja sõltumata valuutakursi seotusest euroga kujunevad kroonihoiuste intressid eelkõige vastavalt nõudmisele ja pakkumisele kohalikul rahaturul," märkis Põllendik.

Kroonihoiuste pakkumist kompenseerib tema sõnul osaliselt forvardtehingute turg, kus osapooled annavad üksteisele ühe valuuta hoiuse vastu laenu teises valuutas. Seega teenivad kroonide pakkujad kõrgemat intressi, saades samas mahus valuutalaenu madalama intressikuluga.

"Nõudlus Eesti krooni järele jääb, ja kui eeldada, et selle aasta teises pooles Euroopa Keskpank euro intressimäära alandab, võib krooni ja euro intresside vahe suureneda," prognoosis Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae.

Kroonihoiuste tõusnud intresside tuules loodavad pangad kroonihoiuste mahu kasvu, mis jääb pankade hinnangul siiski tagasihoidlikuks. "Praegust majandussituatsiooni arvestades ei ole hoiuste kasvu prognoosid ülioptimistlikud ning jäävad 10% piirimaile," rääkis Paakspuu viimasena kroonihoiuse intresse tõstnud Hansapanga prognoosidest.

Põllendiku hinnangul peaksid praeguse kroonihoiuste mahu püsimise korral krooniintressid hakkama pigem eurohoiuste intressidele lähemale tulema.

Viimati oli krooni ja euro intressimääradel nii suur vahe selle kümnendi alguses. 2006. aasta alguses hakkasid need euroga ühinemise ootuses üksteisele lähenema. Euro edasi lükkumisega läksid aga krooni ja euro intressid jälle oma teed. "Kui euroga liitumise kuupäev kindlalt paika saab, siis usun, et krooni- ja eurohoiuste erisus hakkab kokku minema," ütles Pae.