Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

2007. a tööjõurevolutsioon

Karel Saar 05. märts 2008, 00:00

Viimased kolm aastat on Eesti ettevõtjaid mitmeti koolitanud. On kogetud peadpööritavat edu, kiire kasvu probleeme ja nüüd pidurdumist ning prognooside põrmustumist. Üks oluline asi on kogemus kiire majanduskasvu tingimustes leida ja valida ettevõttele tööjõudu.

Ühiskonnateadlased peavad 1917. aasta revolutsiooni Venemaal pöördemomendiks, kus läänemaailma kapitalismimudel tuli töötaja seisukohtadega arvestades ümber vaadata, et vältida kommunistlikku maailmarevolutsiooni. 2006.-2007. a majanduses toimunu oli ilmselt revolutsiooniliseks finaaliks taasiseseisvunud Eesti üsna tööandjakesksele majandusmudelile. See oli hetk, mil tööpakkumistele enam vastuseid ei tulnud ja tööintervjuul pidid tööandjad ennast tõestama hakkama.

Järsult muutus töösoovijate suhtumine. Olukorda, kus palgad tõusid nädalatega, kasutati maksimaalselt ära, ja lühema perspektiiviga töötajad ei püsinud tihtipeale kuut aegagi ühes ettevõttes. Kuna alla oli lastud ka oskuste ja kogemuste latt, päädisid töövestlused tihti üksnes palgatingimuste kokkuleppimisega.

Tõsi, viimastel kuudel saab tööandja juba natuke valida. Palka osatakse küsida endistviisi, kuid taas saab rääkida ka oskustest ja kogemustest. Õnneotsijad on vähem ja tööd osatakse enam hinnata pikas perspektiivis.

Ma ei saa siia kirjutada, kui palju saab praegu hea töötaja masinaehituses palka. Nii kui number välja öeldud, tuleb iga uue töötaja puhul seda palgasoovi kuulda. Kahjuks ei taju paljud töösoovijad, mida tähendab sõnapaar hea töötaja. See ei ole üksnes õigeaegne tööletulek ja töökohustuste täitmine, sobiv haridus. Niisama oluline on kogemus, sobivus kaastöötajatega, algatusvõime. Hea töötaja teeb ettevõttes enne aastaid tööd, kui hakkab saama palka, mida ka riigikogu liikmed võivad kadestada.

Tuttav tõi paroodilise näite. Olles ise kodus just kolmeruutmeetrise koridori ära plaatinud (nii väikest tööd ei tahtnud ükski ehitaja), arvutas ta kokku kulunud aja ja keskmise turul küsitava plaatimistöö hinna ning leidis, et kõrgharidusega loomeinimesena ta sellist kuupalka ei teeni. "Panen kuulutuse lehte, et plaatija otsib tööd." Ja lisas veel, et on kogemustega plaatija. Oma elukutset ta siiski ei vahetanud, kuid sõpru-tuttavaid, kes ääri-veeri teda appi kutsuvad, jaguvat tänini.

2007. a teisel poolel asus nii mõnigi ettevõte tööd ümber korraldama ja töötajaid koondama. Sellega satuvad tööotsijate hulka inimesed, kes ei suuda piisavalt kiiresti kohaneda uute suundadega või on nõrgemad oma oskustelt ja töötahtelt. Seega pole niipea ettevõtjatel loota, et oskustöölisi taas töökuulutuste peale tulema hakkab.

Selles kohas tuleb pöörata pilk koolidele, kellest sõltub, kuidas Eesti tööjõuturg arenema hakkab. Paljud koolid on läinud kergema vastupanu teed. Õpetama on asutud aineid, mis on küll populaarsed, kuid mis ei garanteeri sobivust tuleviku tööjõuturule. Samas on paljude perspektiivsete ainete nõudeid lihtsustatud, et needki vähesed, kes asja vastu huvi tunnevad, välja ei langeks.

Ent NASAs ei ole müügimehi ega tellereid, sealt leiad tippinsenere ja masinaehitajaid, füüsikuid ja keemikuid. Nokia visioonid loob meeskond, kuhu kuuluvad tehnilise haridusega inimesed ja see on nii kõikides maailma juhtivates ettevõtetes. Kuid noori on raske motiveerida teadmisega, et maailmaäris on valdkondlikud spetsialistid rohkem hinnatud kui ärikorraldajad ja haldusjuhid.

Pakume koolidele praktikakohti, toetame tublimaid õppureid ning kunagi jõuame selleni, et Euroopas ei kogu tuntust meie kalkunikitkujad, vaid insenerid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing