Võrkaia saab püsti paari päevaga

"Peamiselt kasutatakse punutisvõrku ja keevisvõrku. Mõlema materjaliks on umbes kahe millimeetrise läbimõõduga traat, mis on kas ainult tsingitud või ka PVCga kaetud," selgitab aiapaigaldusfirma Aiaproff OÜ projektijuht ja juhatuse liige Egert Kapp. Just tsingitud ja PVCga kaetud aiavõrgutraat peab põhjamaistes muutlikes oludes hästi vastu.

Erinevalt paljudest teistest aedadest ei nõua võrkaed massiivset vundamenti. Piisab vaid betoonpostikestest või metallvaiadest. Liiatigi sobib minimaalse tuuletakistuspinnaga võrkaed tuulistesse piirkondadesse.

Kapi sõnul on keevisvõrgu paigaldamine punutisvõrgust lihtsam. Lisaks punutisvõrgule omasele tihti tüütuseni sõlmeminemisele ei vaja keevisvõrk paigaldamisel eraldi pingutustraate.

Võrkaia paigaldamine on jõukohane pea igaühele, aiapostide ostmisel tuleb need sõltuvalt võrkaiamargist valida veidi pikemad soovitud võrgu kõrgusest.

Kapi sõnul tuleb võrgu postidele vedamisel arvestada piki aeda kulgevate tõmbejõududega. Seetõttu peaks iga kahekümne viie meetri tagant panema aiapostidele kaldtoed. Samuti ei tohi võrgu paigaldamisel unustada jälgimast ka pinnareljeefi, muidu hakkab aed erinevate postikõrguste vahel inetult lainetama.

Tema seletusel pingutatakse keevisvõrku spetsiaalsete kammidega, et võrgusilmad aia pingutamisel välja ei veniks. Erinevalt punutisvõrgust võib jäik keevisvõrk ülepingutamisel liitõmblustest lahti minna.

Samas aga vajab vetruvam punutisvõrk postide vahel sirgena püsimiseks abitraate. Aiaposte kasutatakse sõltuvalt võrgu kõrgusest ja eeldatavast aia tugevusest erineva paksusega.

Keevisvõrguga aedade paigaldamisel kasutatakse aiafirma Aiameister OÜ tootmisjuhi Aivar Kanti kinnitusel liigutatavate või liikumatute võrgukinnitustega poste.

Viimasel puhul peab aia paigaldaja Kapi tõdemusel omama suuri kogemusi, et rihtida võrk õigetesse kinnituspesadesse.

Kant seevastu usub, et võrgu ja liikumatute kinnitustega postide ühest kohast ostmisel ei tohiks hädasid tekkida - saab ju vajadusel lisakinnitusigi panna.

Võrkaia postegi saab paigaldada mitut moodi. Ühe moodusena saab postid valada otsapidi maasisesesse betoonpatja või aiavundamendimüüri.

Palju kiirem võimalus on kasutada 75 sentimeetri pikkusi alumiiniumist jalavaiu. Kui betooni surumisel piisab posti loodimisest, siis vaia peab rihtima juba selle maasse rammimisel. Alles siis saab posti suruda looditud ja maasserammitud vaia sisse. Kanti tõdemusel võivad pehmes pinnases vaiadega postid viltu vajuda.

Võrreldes kivimüüri, lippidest aia või metallpiirdega on võrkaed odavam. Samas - miinusena ei paku piire eraldatust ning vägivaldse sisstungija ees jääb see samuti õblukeseks.