Tule, tule, Saksa turist!

Sellest, et Saksa turul oma riigi eripära väga mõtet rõhutada pole, on Eesti, Läti ja Leedu turismiturundajad aru saanud.

Baltikumi nime all toimus ka kolme riigi ühine pressikonverents. Läti, Leedu ja Eesti esindajad kiitsid oma riigi kaunist loodust, rikast kultuurielu ja häid äriturismi korraldamise võimalusi. Balti riikides kerkivad uued hotellid, üha rohkem avatakse Euroopast siia uusi lennuliine.

Kui lätlased ja leedulased võisid kiidelda selliste suurüritustega nagu korvpalli EM, jäähoki MM ja NATO tippkohtumine, siis Eestil midagi samaväärset kõrvale pakkuda ei olnud.

Kui Riiga saab Saksamaalt seitsmest linnast, siis Tallinna seni vaid neljast linnast. Kui Läti esindaja tunnistas ausalt, et novembrist märtsini pole suurt mõtet Lätisse reisida, siis Eesti turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso tekitas kuulajais elevust talviste uisu- ja rabamatkade mainimisega. Ainus küsimus, mis Balti riikide esindajatele publiku seast esitati, oli: "Millal tuleb ühisraha euro?" Midagi kindlat ei oska keegi vastata.

Eesti messiboksis on esindatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linn, Reval Hotelligrupp, Ülemiste ja Uniquestay hotellid, reisibürood Estravel ja Travel In, Mere OÜ ja Restling DMC ning Estonian Air ja rahvusooper Estonia.

Estravel on Saksa turul brändiga Baltcoming, messipakkumisena müüakse kliendile neljapäevast soodsat Tallinna ja Lahemaa reisi 210 euro ehk 3276 krooniga. Estraveli sissetuleva turismi osakonna juht Maaja Silm ütleb, et Saksa turu puhul on suund sinnapoole, et vähem ostetakse kalleid paketireise ja rohkem tullakse omal käel ning palutakse reisibüroolt abi näiteks hotelli või turismitalu leidmisel. Palju tuleb lastega peresid ning loodusest huvitatud seljakotituriste. Kolleeg Karin Karja lisab, et üldiselt on nii, et kui sakslane otsib Eestist loodust, siis eestlane eelistab Saksamaal teha linnareise.

Berliinis asuva Balti turismikeskuse juht Marc Burgdorff usub, et Baltikum on tugev bränd, mida oleks Eestil, Lätil ja Leedul tark senisest veelgi rohkem kasutada. "Kindlasti on iga riik eriline ja seda tuleb alati ka silmas pidada," rõhutab Burgdorff. Aga et Saksa turist Eestisse tuleks, peab kõlama märksõnana Baltikum. Kui aga rääkida Eestist, tuleks Berliini turismiturundaja sõnul müüa julgemalt fenomeni vana-uus. Keskaegne vanalinn, kus kõikjal tasuta wifi, tuleks julgemalt esile tuua, selles on Tallinna võlu.

Viga, mis Eesti turismiturundajad on Burgdorffi sõnul seni teinud ja mida ka Berliini messil on näha, on see, et ollakse pisut liiga üldised. Eestit tuleks pakkuda väga täpsele sihtgrupile. "Ei ole olemas sellist asja nagu keskmine Saksa turist," ütleb Burgdorff. On näiteks noored trendiinimesed, kes ei taha minna Saksamaa luksusspaasse, kus istuvad juba ees nende vanavanemad, aga kes ühineksid meelsasti mõne spaa basseiniserval noorte edukate eestlastega.

"Saksamaal on 1,8 miljonit koorilauljat," toob ta teise näite. "Miks ei võiks nad rohkem külastada Eesti koore." See, et Eestis on ilus loodus või arvukalt spaasid, on liiga üldine. Sakslane tahab täpselt teada, kuidas ta looduses puhata saab.