Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väärt paikades maksab suvila üle miljoni

Kadrin Karner 10. märts 2008, 00:00

Kõige rohkem suvilaid on city24.ee andmeil müügis Harjumaal - 550 vakantset suvekodu. Saaremaale on 38, Lääne-Virumaale 14 ja Pärnumaale 35 pakkumist.

Väiksemate, vaid mõnekümne ruutmeetri suuruste suvemajade hinnad algavad 315 000 kroonist (Paldiskis) ning küündivad kuni 2,75 miljoni krooniste suvilakompleksideni (Saaremaal Kaarma vallas, kus lisaks neljatoalisele kahekorruselisele majale saab tünnisauna ja neli soojustatud kämpingut).

Suvilaomanik Alice Haav rääkis, et nende perele oli eelkõige oluline suvila, mis oleks kui teine kodu ja seega suhteliselt lähedal linnale. Nende suvemaja asub vaid 17 km kaugusel Tallinna piirist.

Alice Haava sõnul on lisaks suvilale olulised ka teed, mida on hea iga päev tööle ja koju sõitmiseks nurisemata kasutada. Tema arvates on oluline, et ostetud suvila oleks heas seisukorras ja valmis kasutamiseks. Samuti võiks suvila asuda kohas, kus hea naabri silm sinugi majal silma peal hoiab.

Uus Maa Kinnisvarakonsultandid OÜ maade ja majade hindamisgrupi juhataja Monika Kuntsel soovitab enne suvila ostu leida endale meelepärane asukoht ja siis selgitada välja, kui palju ollakse valmis suvekodu eest maksma.

"Loomulikult määrab asukoht hinna, kuid igal inimesel on kindlasti ka visioon ostetavast suvilast. Kuna üldjuhul suvilate ostuhuvi ja ka pakkumine suureneb kevadel, on mõistlik tegelda otsimisega juba sügis-talvel, et saada ülevaade pakutavast."

Tallinna lähistel ja põhjarannikul on hinnad Uus Maa andmetel tublisti kõrgemad kui mujal Eestis.

"Piirkonnad, kus suvilate järele kõige suurem nõudlus valitseb, on Tallinnast lääne pool Rannamõisast Kloogarannani ja ida suunal Viimsist Salmistuni. Seal on hinnad kõige kõrgemad."

Kuntsel rääkis, et kui Tallinnast umbes 20 km kaugusel maksavad suvilaks sobivad majad keskmiselt 0,8-1,2 miljonit krooni, siis näiteks neljakümne kilomeetri kaugusel võivad hinnad juba poolteist kuni kaks korda madalamad olla.

"Nagu igasuguse kinnisvara puhul, sõltub ka suvilate hind nende asukohast, hoone seisukorrast, sellest, kas piirkonnas on vesi ja elekter, internetivõimalusest jmt," rääkis Kuntsel.

Sisemaal asuvates suvilarajoonides, näiteks Laitsel ja Munalaskmel, algavad väiksemate aiamajade hinnad 400 000 kroonist. On reegel, et mida halvem juurdepääs ja kaugemal kauplused, seda madalamad on hinnad.

"Samas ei kehti see reegel suvemajade kohta, mis asuvad küll eemal asumitest, üldjuhul vanadel talukohtadel, kuid kus veekogu kaugusest rohkem mõjutavad hinda privaatsus ja suur krunt."

Domus Kinnisvara maakler Kristi Õras soovitab mõelda hoopis tühja krundi ostmisele, sest vana maja ümberehitamine võrdub paljudel juhtudel uue ehitamisega. "Kui soovitakse vana suvila lammutada ja uus ehitada, peab kindlasti uurima piirkonna elektrivõimsust ning veevarustust," teab ta soovitada.

Õras ei soetaks suvilat vanematesse suvilapiirkondadesse nagu Kakumäe, Viimsi või Mähe, sest need on tema sõnul arenenud aastaringselt kasutatavateks elamupiirkondadeks ning sealsed hinnad on seetõttu suvitamiseks ehk liiga kõrged.

"Tuleks vaadata natukene kaugemale, näiteks Muraste, Suurupi, Keila-Joa, Laulasmaa, Kaberneeme ja Salmistu kanti."

Küsides Harku vallas, kuidas saab omavalitsus tulevast suvilaomanikku aidata, rääkis abivallavanem Sulev Roos, et omavalitsusest tasub uurida, kas suvila dokumendid vastavad reaalsusele. Tema sõnul võib uut omanikku tabada üllatus, et ehitusloa alusel lubatud 25 m" minisuvila asemel on suvila reaalne pindala 150 m". Täpsemat statistikat kuritegevuse kohta saab järele uurida politseist. Valdade kodulehel on võimalik tutvuda piirkonna arengukava ja eelarvega, millest selguvad omavalitsuse plaanid teedeehituse ja võimalike arengute kohta piirkonnas. Juurde- või ümberehituse lubamise kohta on samuti materjalid valla kodulehel.

1Partner kinnisvara maakleri Angela Viraki sõnul on pealinna lähedal asuvatest parimatest suve nautimise kohtadest Randvere, eeliseks mere lähedus. Seal on palju renoveeritud suvilaid, millest enamikku sobib kasutada aastaringselt. Tegemist on haljastatud ja rohelise piirkonnaga, kõigest 20-30 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast.

Vääna-Jõesuu kasuks räägib mererand, mis jääb majadest vaid jalutuskäigu kaugusele, aasta ringi toimiv toidupood ja ühistranspordiühendus pealinnaga. Sama hea on ka Laulasmaa, kus lisaks eelpool toodule on spaa koos mitmesuguste sportimisvõimalustega.

Mööda Peterburi maanteed linnast välja sõites sobivad suvituskohtadeks Neeme, Ihasalu, Kaberneeme või Salmistu.

Mina ostsin suvilaplatsi juba nõukogude ajal ja asusin ise ehitama. Kui praegu uut suvilat tahaks, mõtleks samamoodi. Ma ei ostaks suvilat väga üksikusse kohta, kuigi on võimalik panna peale igasugused turvasüsteemid. Arvan, et oluline on kasutada suvilat nii suvel kui ka talvel. Nendel majadel, kus vett pole, on oma hõng ja teatud romantika. Vee puudumine võib olla probleem, kui on näiteks väikesed lapsed. Mina külastan suvilat igal võimalusel. Meil on aiamaa, kus füüsilist tööd teha. Lähedaseks veekoguks on tiik kaladega. Tee suvilasse on hea. Kuna suvila asub 100 km kaugusel Tallinnast, on oluline tee kvaliteet, mida mööda sõita tuleb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing