Odav dollar pressib kütuse hindu üles

Neste tõstis diislikütuse hinda 17,3 kroonilt 18,1 kroonile. Ettevõtte juht Indrek Kaju põhjendas hinnatõusu toornafta kallinemisega maailmaturul.

Statoil tõstis samuti diislikütuse hinna 18,1 kroonile. Eesti Statoili juht Helle Kirs-Toigeri sõnul tulenes hinnamuudatus mootorikütuste sisseostuhindade tõusust. Hinnamudatusega kallinesid mootoribensiinid 20 senti liitrilt ning diislikütus 75 senti liitrilt.

"Mootorikütuste ostmine on import teistest riikidest ja rahvusvahelisel turul kaubeldakse USA dollarites, mistõttu dollari kursi odavnemine või kallinemine Eesti krooni suhtes avaldab mõju mootoribensiini ja diislikütuse jaehinnale," ütles Kirs-Toiger.

Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles, et kuna naftaturgudel arveldatakse dollaritega, mis on järjekindlalt oma väärtust kaotanud, siis müügist saadava raha ostujõu säilitamiseks avaldavad naftatootjad survet hinnatõusuks: OPEC ei suurenda tootmismahte, viidates toornafta piisavale hulgale turul. Moppeli hinnangul on ka teine aspekt: dollari kursi langedes on investorid hakanud portfelle ümber paigutama valuutaturgudelt toorainete tulevikutehingutesse, mis viib toorainebörsid kasvule. "Euroalal aitab dollari madalseis euro suhtes järsku hinnatõusu pehmendada. Piisavalt üldistades võib öelda, et turuparadoksina on kütuse muutnud kallimaks dollari odavnemine," ütles Moppel.

Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees Robert Kitt ütles, et dollari odavnemine ei muuda kütust odavamaks, kuna kütusefirmad on valuutariski hajutanud. Kütusefirmad viitavad tavaliselt kütuse hinda tõstes nafta hinna tõusule, samal ajal on dollar euro suhtes kõigi aegade madalaimas positsioonis.

"Siit tulebki kütusefirmade alibi hinda tõsta," ütles Kitt küsimusele, miks kütusefirmad hinda tõstavad. Tema arvates on loogiline, et kütusefirmad ei hakka valuutariski võtma.