Indrek Toome: altkäemaks on minust mööda läinud

SRV Kinnisvara omanik ja nõukogu liige Indrek Toome ütles, et ettevõte pole kokku puutunud altkäemaksu andmise ega võtmisega, SRV Kinnisvara käest pole altkäemaksu küsitud ega pole seda neile ka pakutud.

"16 aastat tagasi oli mul probleem, kuid minu juhtum pole ettevõtetega seotud," märkis Toome.

Toome rääkis, et mõnel firmal on altkäemaksu andes asjaajamine kiirem, kuid pole kogemusi otsimas käinud. "Altkäemaksu andmises võib kahtlustada ettevõtteid, kes on saanud ootamatu loa või kooskõlastuse millegi tegemiseks," ütles Toome.

Toome sõnas, et töötajatega pole konflikte ette tulnud, et keegi oleks vargusega vahele jäänud vms. "Võlgnevusi on olnud, on hilinetud maksmisega ja vaieldud arve suuruse üle," lisas ta.

OÜ Otsa & Herman Grupi juhatuse liige Jaanus Otsa pole samuti ühegi korruptsioonijuhtumiga ametialaselt kokku puutunud. "Ettevõtte juhina pole kokku puutunud kuritegevusega," kommenteeris Otsa. "Seda on ette tulnud, et kliendid pole arveid maksnud."

Reisibüroo Estravel juht Anne Samlik ei saa aru, miks peaks keegi kelleltki altkäemaksu küsima. "Meil ei ole sellist intsidenti ette tulnud ja minu teada ka mitte teistes turismivaldkonnas tegutsevates ettevõtetes," sõnas Samlik.

"Ette on tulnud olukordi, kus kliendid on esitanud võltsitud maksekorraldusi, kuid need oleme koos politsei abiga edukalt lahendanud ja raha kenasti kätte saanud," sõnas Samlik.

Horizon Traveli juhi Cinzia Siia sõnul ei ole ka nende ettevõte altkäemaksu küsimisega kokku puutunud. "Ka klientidel on kõik arved makstud. Ju on meil siis ausad kliendid," sõnas Siig.

Justiitsministeeriumi uuringu järgi langes 2006. aastal kuritegude ohvriks 36 protsenti ettevõtetest. "Domineerib vargus või pettus, kus süüdlane on teada ehk varas kinni peetud või pettur tuvastatud. Küllaltki vähe on juhtumeid, kus töötaja on olnud füüsiliselt ohus," ütles ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Andri Ahven eilsel kuriteoennetuse nõukogu istungil.

Kolmandik töötajatest nägi 2006. aastal oma töökohal kuritegu. "Teeninduses oli kõige rohkem töötajate ähvardamist vägivallaga. Põllumajanduses-metsanduses-jahinduses kurdeti laimu rohkem kui kuskil mujal. Sidesektori poole peal tuleb märkida küberkuritegevuse levikut," loetles Ahven olulisi tähelepanekuid.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie sõnul saavad ka ettevõtted ise palju ära teha. "Sagedamini varastati tööriistu, seadmeid, toorainet, mis näitab, et ettevõte ei ole tegelenud siseturvalisusega," sõnas Raie. "Vara kaitstakse signaalide, lukkude ja muuga, mida on lihtne osta, kuid kõik, mis puudutab tööd inimestega ja mida ei saa sisse otsa, on hooletuses."

Justiitsministeeriumi uuringust selgus, et kolmandik põllumajandusettevõtteid on kokku puutunud konkurentide laimuga.

Palju laimu ohvreid oli ka transpordi- ja sidesektoris, kus 16 protsenti küsitletud firmasid tunnistas, et on sattunud laimu ohvriks. Lisaks paistsid selle sektori firmad silma küsitava moraaliga: 23 protsenti küsitletutest pidas levinuks turu jagamise kokkuleppeid, 16 protsenti oli teadlik konkurendi kokkuleppest ametnikuga riigihanke või muu lepingu saamiseks ja 9 protsenti teadis tegevusloata tegutsevaid ettevõtteid.

Ärisaladuse kaitsele ei ole pööratud põllumajandusfirmades suurt tähelepanu, sest kolmandik ettevõtteid polnud enda jaoks seda teemat üldse defineerinud ega käsitlenud seda ka töölepingus. Seevastu kaubandusfirmadest oli 40 protsendil ärisaladus kirjalikult defineeritud ja see ka töölepingus kirjas.

Murettekitav on, et 9 protsenti küsitletutest vastas, et teab kartellikokkulepetest oma sektori sees. Monopolism ja kartellid töötavad turumajanduse reeglite vastu ning riigi tähtsaim ülesanne turumajanduse kaitsel on kartellikokkuleppevastane võitus.

Vaadates hinnakujundust tanklates, toiduainekettides võib öelda, et juhus on pime. Aga kas see on ikka nii pime, kas peaks järelevalvet tugevdama?

Loodetavasti saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uus amet, mis võttis üle konkurentsiameti ülesanded, kuid mille töövõitudest pole kuulda, uue hingamise ja peagi kuuleme tegudest. Kuigi kartellikokkulepe võib kasulik tunduda, on see äärmiselt mõttetu ning kahjulik firma omanikele ja juhtidele.

Peame edaspidi pöörama tähelepanu ka korruptsioonile ettevõtluses. Seda, kui sisseostujuht tõmbab omanikel naha üle kõrvade, ei käsitleta Eestis korruptsioonina. Tegelikult on see suurem probleem kui liikluspolitseinik, kes korjab viiesajaseid, ja läheb kallimaks maksma, kuna tarbija maksab selle kinni.