Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tervis hinnatõusu küüsis
Mullu haigekassa rahastatud kalleim ravijuht terves Eestis oli Tallinna Lastehaiglas enneaegse lapse ravi, maksumusega 1,7 miljonit krooni. Kui uskuda Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhti Tõnis Allikut, võib kalleim ravijuht juba järgmisel aastal minna maksma 2 miljonit krooni.
"Jah, kui mõelda, et mõni aasta tagasi pidasime kalliks ravijuhuks 400 000 maksvaid, siis nüüd on see piir tõusnud 500 000 kroonini," ütleb Allik, kelle sõnul tituleeritakse miljonist kroonist algav ravijuht ülikalliks.
Et mitte jätta lugu segaseks, täpsustan selguse mõttes, et ravijuht ei tähenda vaid operatsiooni või muud protseduuri. Selle sisse läheb kõik: operatsioon, voodipäevad (sh intensiivravi voodipäevad, mis on eriti kallid), operatsiooni tarbeks tehtavad uuringud ja analüüsid.
Alliku sõnul on alates 500 000 kroonist maksvate ravijuhtude arv aastast aastasse tõusnud, kuid siiani püsinud paari-kolmekümne kandis. Mis selle põhjus on?
"Ega meiegi ela isoleeritud maailmas. Inflatsioon mõjutab kõiki ettevõtteid ja nii ka meid," leiab Allik põhjuseks, miks keerulised operatsioonid koos abiprotseduuridega aina kallimaks lähevad.
TÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto toob aga protsentuaalselt välja, kui palju on kas või haigla töötamiseks vajalikud teenused viimase aasta jooksul kallimaks läinud: küte 10,6%, elekter 11,3%, prügivedu 56,4%, transport 19%, toiduained 15%.
Arvestades meditsiiniteenuste arengut, tuleks ära märkida ka, et ka keeruliste ja uudsete meetodite kasutamine on põhjus, miks haigekassa inimese raviks tihtipeale üle miljoni krooni välja panema peab.
Eesti suurematele haiglatele meditsiiniseadmeid müüva AB Medicali juhi Marko Kalle sõnul on meditsiinitarvikute standardhinnad viimaste aastatega tõusnud.
"Meie äris on tingimused nagu igal pool mujal - igal aastal lähevad asjad kallimaks," räägib ta.
Samas nendib, et suuremahulised kulutarvikud, mida ostetakse riigihangetega, näiteks veenikateetrid, on läinud odavamaks. "Konkurentsisituatsioon," toob Kalle põhjuseks.
Mis puutub aga Ka regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku väljatoodud unikaalsete ravimite ja seadmete hindadesse, tõdes Kallegi, et need on ja jäävad alati kallimaks.
"Eriti palju maksavad unikaalset asjad, ravimitega ongi nii, et kui keegi mõtleb elupäästmiseks välja midagi unikaalset, on see kallis."
Autor: Gert D. Hankewitz