Töömahud kukuvad, õnneotsijad lahkuvad

Statistikaameti andmeil oli möödunud aastal ehitusturul tegutsemas koguni 81 000 töötajat. Kas juhuslikult ehitusele sattunuil tuleb jahenenud majandustingimustes lahkuda ja muud tööd otsida? Kas ehitusettevõtjad on muretud või hauvad koondamisplaane? Kas tormi ja tungi ajad ehituses on selja taha jäänud? Ehkki turulangus on viinud juba koondamisteni, loodab enamik ettevõtjaist, et neil seda teha ei tule.

Aasta tagasi prognoosisid ehitusettevõtjad, et meeletu ehitamine jätkub veel paar aastat. Statistilised andmed tunnistavad, et ehitusturu kasv eelmisel aastal aeglustus oluliselt, langedes 2003. aasta tasemele. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson hindab eelmist aastat aga lausa üllatuslikult heaks. "Ehituse kasv oli reaalhindades 2006. aastaga võrreldes 10%. Pessimistlikud me ei ole."

Mida arvata SEB juhatuse liikme Riho Undi ütlusest, et jahtunud ehitus- ja kinnisvarasektoris on ees ootamas töötajate massiline vallandamine ja töötuks jäämine? Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektori Indrek Petersoni hinnangul on tegemist ehitusturu korrastumisega, sest viimaste aastate olukord poleks saanud ju lõputult kesta. "Kuna ehitusbuum tekitas palju juhuslikke õnneotsijaid, siis nüüd hakkab paljudele kohale jõudma, et see pole tegevus, mida nad kõige paremini oskavad. Eks neil tuleb leida endale teine amet. Kui prognoosime, et majanduskasv tuleb siiski 3-4%, pole mõtet eeldada, et ehitusmahud langevad. Aasta pärast võib statistika näidata, et töötajate arv ehitussektoris on vähenenud, aga kui langust ei tule, ei tule ka koondamist," on liidu juht optimistlik.

Samas on ootamatust turu jahtumisest tingitud ressursside kokkutõmbamine ja töötajate koondamine juba toimunud. Pärnu paneelitehase Ruukki Products juht Jani Backlund ütles aripaev.ee-le, et 26 töötaja koondamine oli vajalik tootmise efektiivsemaks muutmiseks.

Ehitusfirma TTP koondas eelmisel aastal kümme protsenti oma töötajaskonnast ning plaanib veel 20% koondamist, kuna tellimuste hulk tõmbub kokku.

Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder sõnas (ÄP 13.03), et koondamisi ei tule, ehkki töö hulk on kahanenud kümnendiku võrra. Ka ASi E-Betoonelement turundus- ja müügidirektor Mart Arro nendib, et majanduslangus on normaalne nähtus ja sellega on vaja kohaneda.

"Meil pole mõttes inimesi koondama hakata, ja seda ma küll ei näe, et peaksime hakkama tegema palgakärpeid või inimesi töölt ära saatma. Eelmistest aastatest on inimestel jäänud puhkusi ja nüüd on töötajatel võimalik need välja võtta," selgitab Arro ettevõtte meetmeid uues turuolukorras hakkama saamiseks.

Eesti Ehitus ASi juhatuse esimees Jaano Vink ei avalda börsiettevõtte juhina viimase paari aasta jooksul töölevõetud ehitajate arvu, ent arvab et turulangus on juba toonud leevendust tööjõukriisile. Eesti Ehitus AS inimesi koondada ei plaani ning vajab hoopis lisatööjõudu ehituse projektijuhtimise erinevatel tasanditel nii Eestisse kui ka Ukrainasse.

Veevarustuse ja küttesüsteemidega tegeleva ettevõtte ASi Vesiterm müügijuht Vaino Arro kinnitab, et ehitusturul toimunud muutusi nemad oma nahal ei tunne. "Ehituselt lähevad viimasena minema torumehed ja viimistlejad. Võib ka olla, et turulanguse tagajärjed alles jõuavad meieni. Meie suhtleme klientidega otse ja suur osa meie toodangust läheb renoveerimise tarbeks, nii et esialgu kinnisvara- ja elamuehituse turul toimunu meie tegevust oluliselt ei mõjuta."

Viimastel aastatel on tööjõule tehtavad kulutused ehitusvaldkonnas kasvanud enam kui muudes valdkondades. Eelmiseks aastaks prognoositud 10-15protsendiline kasv oli tegelikult 22% - tööjõukulud kergitasid oluliselt ehitushinda.

Materjalide hinnaga võrreldes on ehitustöö hind olnud liiga kõrge. Indrek Peterson kinnitab, et palgareform ehituses on läbi viidud ning palganumbrite suurenemist ta aasta-paari jooksul küll ei näe. "Ehitussektori palgad on teistest sektoritest ette jõudnud. Ma ei arva ka, et sissetulekud langevad. Ütleme nii, et palgatõus tuleb 0-5%," prognoosib ta.

Ettevõtjad kinnitavad, et palganumbrid ei vähene. "Palku langetada ei saa, sest head töömehed tahavad ikka head palka saada. Aga uusi inimesi me juurde ei otsi," räägib Mart Arro. 2006. aastal Saaremaa edukaima firma Saare EREKi tegevjuht Tarmo Sink ütleb, et tööjõu olukord on nende firmas stabiilne. "Kui tööd oli rohkem, kasutasime ajutise lepinguga töötajaid. Ülearuseid meil seega pole ja kedagi ära saata ei plaani. Surve palga tõstmiseks on täiesti olemas, sest ka töötajad loevad lehti ja käivad poes, aga praegu, ehituse aktiivsuse vaibumise ajal, palka tõsta ei saa," kahetseb Sink.

Ehitusturu prognoosimisel on ettevõtjad ettevaatlikud. Ehitusmasinaid rentiva ettevõtte Ramirent juhatuse liige Vambola Juurmann ütleb, et ehkki esimese kvartali alguses oli väike langus, siis enne teise kvartali lõppu on vara midagi ennustada. "Ka eelmise aasta aprillis ei näinud keegi ohtu, et langus võiks tulla ja veel nii kiiresti. Ehitusfirmad on positiivselt meelestatud ja tahaks küll loota, et langus ei jätku kaua," räägib Juurmann.

Tarmo Sink on samuti tuleviku suhtes optimistlik, ehkki Saare EREKi 2006. aasta käive 61 miljonit krooni kahanes eelmisel aastal 52-le. "Meil on multifunktsionaalne firma, mis tegeleb peale ehituse ka puidu ja segudega. Allkirjastatud on lepingud 2-3 kuuks, uute pakkumiste tegemine ja läbirääkimised käivad hooga."

Mart Arro sõnul ongi praegu peamiseks küsimus, kust leida tööd. "Elamuehituse osakaal on langenud, aga Eesti turg ei ole päris nullis. Selliseid mahtusid, nagu olid eelmisel aastal, me kindlasti ei saa. Kui hakkab paremaks minema, siis järgmisel aastal. Paljud ettevõtted on investeerinud ja ehituses ei saagi keskenduda väga lühikesele perioodile. Majandus käib sinusoidi mööda: on langusperioodid ja on tõusuperioodid. Ja perspektiivis ehitusmahud ju peavad kasvama, sest vaja on elamuid, tööstushooneid, infrastruktuuri, sildasid, viadukte jne," teoretiseerib Arro.

Muutunud turusituatsioonis, kus tööde maht kahaneb ja töö leidmiseks tuleb vaeva näha, on selge, et ressursse on vaja mõistlikult juhtida ja vajadusel ka koomale tõmmata.

Ehitusettevõtjad töötajate koondamisest muidugi hõiskama ei hakka, ent viimastel kuudel on meedias sõnumeid esimestest koondamistest juba ilmunud.

SEB pressikonverentsil hoiatas panga juhatuse liige Riho Unt, et kinnisvara- ja ehitussektoris võib kaduda kümneid tuhandeid töökohti. 3. märtsil aripaev.ee-le antud kommentaaris märkis Unt, et Baltimaades teeb just Eesti majandus kõige järsema kukkumise. Kui ehitusbuumi alguses töötas ehituses 40 000 inimest, siis viimase viie aastaga on töötajate arv kahekordistunud ning kinnisvara valdkonna töötajate arv on täienenud 10 000 inimese võrra. "See vahe on kindlasti koht, mis on löögi all," sõnas Unt. SEB ennustuse järgi kasvab tänavu Eesti SKP kõige vähem - 4,5 protsenti.

18. veebruaril koondas 26 töötajat Pärnu paneelitehas Ruukki Products, et muuta tootmine efektiivsemaks. Tehase juht Jani Backlund kinnitas Äripäevale, et kuna Pärnus on kaks tehast, siis tavaliselt üritavad nad ettevõtte sees töölistele uue töökoha leida, kuid seekord polnud see võimalik.

Eelmisel aastal koondas oma sajakonnast töölisest

10 protsenti ehitusfirma TTP. 13. märtsi Äripäev kirjutas, et sel aastal on plaanis koondada veel 20 protsenti, kuna tellimuste hulk tõmbub kokku. TTP juhataja Tiit Aava rääkis, et viimane koondamislaine oli seotud turu jahenemisega ning kõik töölised, kes koondati, olid üldehitajad.

Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder tunnistas 13. märtsil aripaev.ee-le, et tellimiste hulk on kümnendiku võrra langenud ja langeb kindlasti veel, ent koondamist ei tule. Ka ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht ütles, et lepinguid on sel aastal tulnud tunduvalt vähem.

Mart Arro, E-Betoonelemendi müügi- ja turundusjuht on kindel, et nemad koondama ei hakka, ehkki uus tsehh töötab osalise koormusega. E-Betoonelemendi Lääne-Viru tehaste tootmisjuht Marek Prees tunnistas Äripäevale 27. veebruaril, et võrreldes eelmise aastaga on Tamsalu tehase tootmismaht vähenenud. "Inimestele, kellel on puhkus jäänud välja võtmata, oleme pakkunud seda nüüd teha."

Autor: Tea Taruste