Börsilt saaks Eesti uut Energiat

ÄP 03. aprill 2008, 00:00

Eelmisel nädalal toimunud Eesti Energia nõukogu koosolekul arutati ka energiafirma börsile viimist. Arutelu osalised, nõukogu liikmed Meelis Atonen ja Jürgen Ligi ning tegevjuht Sandor Liive kinnitavad samas, et teemat päevakorras polnud, arutelu oli mitteametlik. Äripäeva toimetus toetab Eesti Energia börsileviimist, on seda alati teinud. See arutelu tuleb nüüd algatada ametlikult.

Eesti Energia börsile minekuks on mitu head põhjust. Aktsiate avalikust emissioonist (näiteks 20-25 protsenti aktsiakapitalist) saaks energiafirma lisaraha investeeringuteks. See raha võiks minna tuumajaama projektiga alustamiseks. Kuivõrd Eesti Energia vanu põlevkiviplokke rohkem ei renoveeri, tuleb leida muid põhitootmisvõimalusi.

Eesti Energia ei soovi ju elektritootjana pille kotti pakkida. Tundub, et tuumajaamast ei saa siiski üle ega ümber, vaja on üle saada üksnes ühiskonna vastuseisust tuumajaama ideele kui sellisele.

Teiseks, juttu on olnud veel ühest merealusest kaablist Soome ja kaablist Rootsi, mis suurendaksid elektrienergia tarnekindlust. Võib ju püsti panna veel mõned elektrituulikud - tootmisportfelli mitmekesistamiseks.

Kolmandaks, stabiilse suurfirma (vähemalt Eesti mõistes) börsiletulek sisendaks investoritele uut indu. Praeguse aktsiate ülimadala likviidsuse ja üldise masenduse juures oleks Eesti Energia aktsia kui elustav elektrilöök südame käimasaamiseks.

Ringlusse tuleks suhteliselt kindel aktsia, mille taga on võimas tegelik tootmine, infrastruktuur, suur müügikäive ja soliidne kliendibaas. Firmal on head ekspordipotentsiaali, tõsi, mitte küll põlevkivielektri najal. Börsilemineku vastu räägib praegune madalkonjunktuur maailma börsidel. Viimasel tulijal, Arco Varal, on läinud börsil üsna nadilt - osalt kinnisvarasektori enda, osalt üldise langusmeeleolu tõttu.

Ent Eesti Energia börsileviimise ettevalmistus võtab üksjagu aega, mille jooksul investorite meelsus võib muutuda positiivsemaks. Igal juhul tasuks ettevalmistusega kiiresti alustada.

Teine vastuargument seondub kartusega kaotada Eesti riigi kontroll firma üle. Näiteks Venemaa huvides tegelevad suured energiafirmad tulevad ja ostavad aktsiad kokku. Kuid riik ei pea viima börsile 100, vaid näiteks 20 või 25 protsenti. Börsile viimist ei saa automaatselt võrdsustada firma mahamüümise ja riigi kontrolli alt kadumisega.

Mitteametlik arutelu võib mõnikord olla tõhusamgi kui ametlik - räägitakse ju teemast, mis tegelikult korda läheb. Seega peaks riik aktsiate omanikuna kuidagimoodi reageerima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing