Nädal Kertu Ruusi pilgu läbi

Nädala kokkuvõte langeb ajale, kus valitsus teeb aasta kokkuvõtet. Hea aasta oli! Aga järgmine enam nii hea ei tule. Sosistatakse surutisest. Kuid tark inimene teab, et halbu uudiseid tuleb tuua rõõmsal moel - nii, et kuuljale tundub, et tema elu sellest muutusest sugugi halvemaks ei lähe, vaat et isegi paraneb.

Vallandamisotsusest teatades tuleb öelda: "Te ei saa meie meeskonnas piisavalt areneda." Elukaaslast maha jättes tuleb kinnitada: "Sa oled minu jaoks liiga hea." Palve täitmisest keeldumisel on viisakas märkida: "Keegi teine on selleks tööks palju sobivam."

Sellel sõnumitoomise kunstil on omad meistrid, kelle šedöövreid on lust vaadata. Üheks meistriks on meie peaminister Andrus Ansip, kes demonstreeris oma võimeid vilkalt selgi nädalal. Tema rääkis esmaspäevases Postimehes nii: "Valitsusliidu esimesel tööaastal hakkas majanduse ülikiire kasv ootuspäraselt aeglustuma, kuid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes oleme endiselt kiiremate seas." Tõlkes siis: meie majandus kasvab endiselt teistest kiiremini ja just sellist Eestit me tahtsime.

Ansip nimetas esimest valitsusaastat töiseks ja sündmusterohkeks. Ja valet pole selles midagi. Eks olnud aasta töine ja sündmusterohke ju ka näiteks USA investeerimispankadele, või Tiibeti eksiilvalitsusele.

Sama kunsti valdab ka Hansapank, kes andis võtmeklientidele teada, et nende soodustustele tuleb lõpp. Teadaanne tegi iga võtmekliendi meele rõõmsaks, sest panga segmendijuht Jane Alas põhjendas, et "pakkumise sisu ei vastanud enam meie klientide vajadustele". Mis võiks olla kliendil selle vastu, kui ajale jalgu jäänud soodustused kaotatakse?

Lisaks teatas Hansapank paar päeva tagasi toreda uudise, et sularaha väljavõtmine muutub tasuliseks. Pressiteate pealkiri oli "Sularaha väljavõtmise hinnad Hansapangas muutuvad". Just nimelt "muutuvad", mitte "tõusevad". Esimene lõik räägib sellest, et suurte sularaha väljavõtmiste tasustamine võitleb varimajandusega. Ning juba klient rahunebki - õige otsus, kes siis tahaks varimajanduse karvast kätt pikendada.

Järgmises lõigus on selgitus eraisikule hindade muutmisest - ja kassa näe, enne olid sularaha väljavõtu eest tasunud krediitkaardiomanikud ebavõrdses seisus, aga nüüd seatakse õiglus jalule.

Ja olgem ausad, ka meie Äripäeva intranetis on kulude kokkuhoiu nimel tehtud koondamisotsuste põhjendusena kirjas, et "tänaseks on olukord tööjõuturul leevenenud". Nii et töötajad võivad kergendatult ohata.

Postimehe arvamusliidriks valitud Enn Soosaar arvab, et negatiivne lisaeelarve avaldab valitsuse kompetentsusele laastavat mõju. Mina usun, et see avaldaks valitsuse kompetentsile hoopis taastavat mõju. Asi see siis kulude kärpimisega niigi hilja peale jäänud valitsusel ära seletada, et praegune s... olukord pole muud kui meie tuleviku väetis.

Ning lõpuks selle nädala mõistatus. Kui välisminister sai palka 834 000 krooni, aga siia on liidetud ka puhkusehüvitised; keskkonnaminister sai 639 000 krooni, aga summa sisaldab ka esindustasusid, ja kultuuriminister teenis 528 000 krooni, aga sellele pole juurde liidetud esindustasu, siis kes saab ministritest kõige kõrgemat palka?