Valitsus pingutab püksirihma käigupealt

Mariliis Pinn 04. aprill 2008, 00:00

"Olete kindlasti hämmingus, et me oleme siin kõik elu ja tervise juures. Arutasime tänast rahandusministeeriumi majandusprognoosi, arutelu oli rahumeelne. Valitsuse hoiakud on mõistvad, samas konkreetseid ettepanekuid me säästueelarve osas vastu ei võtnud," ütles eile valitsuse pressikonverentsil peaministri ülesandeid täitnud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et selle aasta majanduskasvu prognoosi langetati 1,5 protsendipunkti võrra ehk 3,7 protsendile.

"Kui räägime ebastabiilset maailmamajandusest, siis plaan A oli riigieelarve ülejääk, mida oli plaanitud 3,6 miljardit krooni, ja plaan B kulude kokkuhoid. Plaan B on praegu arutusel. Kulude kärpimine toimub operatiivselt, iga ministeerium kärbib 7-9 protsenti oma eelarvest," rääkis Padar.

Padari sõnul tuleks riigil praegu kavandatust kokku hoida 3,1 miljardit krooni, kuid teema vajavat täienevat analüüsi ja seda arutab esmaspäeval valitsuse eestseisus.

Padar kinnitas, et järgmise aasta riigieelarvet hakatakse koostama 3,5protsendiliselt majanduskasvult. "Kui on võimalik olla rõõmsam, oleme rõõmsad kõik. Maailma majandusanalüütikud ei julge anda erinevaid prognoose, kuid valitsused peavad eelarveid tegema hakkama," sõnas Padar.

"Selge, et inimeste tarbimine on vähenenud, krediitide kättesaadavus on langenud. Üldine emotsionaalne atmosfäär on selline, et inimene hakkab enne kolmanda teleka ostmist mõtlema," rääkis rahandusminister. "Inimesed on arukad ega küta raha tarbimisse. Positiivsed märgid on väliskaubanduse defitsiidi vähenemine ja hoiuste maht kasv. Seda on pikisilmi oodatud. Oleme anomaalsest olukorrast, kus SKP sõltus laenurahast, jõudnud normaalsesse olukorda, kus tarbitakse toodetut. Olukord on sellises perspektiivis hea, kuid paneb riigi eelarve ja kulud säästurežiimi," märkis Padar.

Lukase sõnul tuleb ka koalitsioonileping üle käia. "On mõned punktid, mis on hakanud oma elu elama, ja mõned, mille tähtajad hakkavad kukkuma, kuid põhisuunad jäävad samaks. Suitsiidimõtteid ei tasu mõelda. On vaja ka mingit kava lisaks kärbetele, et üleminek järgmisse faasi oleks sujuvam. Ei ole mõtet libedal teel pidureid plokki panna ja kraavi põrutada," sõnas Lukas.

Lang meenutas ajakirjandusele, et eelmisel aastal samal ajal kutsuti tegema rahvuslikku kriisprogrammi, soodustama säästmist, vähendama eelarve defitsiiti, piirama odavat laenuraha ja kinnisvarabuumi. "Tookord ütlesime, et võtame rahulikult, majandusel on iseeneslik kohanemisvõime. Nüüd nõuavad samad inimesed rahvuslikku programmi tarbimise elavdamiseks, kinnisvara turgutamiseks ja odava laenuraha saamiseks. Olgem järjepidevad," manitses Lang.

Langi sõnul on makromajandusnäitajad tugevad ja valitsus on valmis säästueelarve tegema ilma siniste silmadeta ja vere lendamiseta. "Eesmärk on mitte kapselduda kohalikku konnatiiki ja vaadata, mis toimub mujal," lisas Lang.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhtaja Andrus Sääliku sõnul on loomulikult paljud tegurid panustanud meie majanduse jahtumisse, kuid põhiprobleem on majandusanalüütikute ja investorite negatiivne suhtumine Balti riikidesse.

"See, mis meid kõige rohkem mõjutab, ei ole mitte majanduskasvu vähenemine, vaid see, et meie suhtes on vaated muutunud negatiivsemaks, mis viisid meil intressimäärad rohkem üles kui Euroopas. Vanasti oli euro ja krooni intress sarnane, nii see enam ei ole," ütles Säälik ministeeriumi prognoosi tutvustaval pressikonverentsil.

Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi hinnangul on Eesti majanduse jahtumine paratamatu, kuid pikas perspektiivis kasulik.

"Rahandusministeeriumi avaldatud prognoosis kajastub kaks olulist arengut. Esiteks toimub Eesti majanduses kohanemine liiga kiire sisenõudluse kasvu keskkonnast normaalsema kasvu suunas. Selline kohandumine on ühtaegu nii paratamatu kui ka Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulik.

Teiseks võtab prognoos arvesse viimase poole aasta jooksul halvemaks muutunud olukorda nii eksporditurgudel kui ka maailma finantssüsteemis," kommenteeris Ross.

Rossi sõnul võib ministeeriumi prognoosile tuginedes öelda, et valitsuse ja rahandusministeeriumi sammud riigieelarve korrigeerimiseks on vajalikud.

SEB analüütik Ruta Eier ütles, et rahandusministeeriumi prognoos on panga omaga sarnane, kuid erineb kõrgema inflatsiooniprognoosi poolest.

"Rahandusministeeriumi prognoos selle aasta kohta on meie omaga suhteliselt sarnane, erinedes peamiselt vaid kõrgema inflatsiooniprognoosi poolest. Meie ootame selle aasta majanduskasvuks 3,5%, rahandusministeerium 3,7%. Ka majanduskasvu struktuuri osas on nägemus väga sarnane," märkis Eier.

"Kuna rahandusministeeriumi eratarbimise prognoos on üsna tõepärane, siis on põhjust eeldada, et ka käibemaksu laekumise prognoos jääb usutavasse vahemikku. Järgmisel aastal ootab rahandusministeerium majanduse oluliselt kiiremat taastumist kui meie, aga see jääb selle aasta riigieelarve teemast väljapoole," lisas ta. "Loodan, et Ivari Padar lisaks pensionide eest seismisele seisab hea ka selle eest, et kulutusi haridusele ei kärbitaks. See toob kasu rohkem pikaajalises perspektiivis, kuid on Eesti majanduse arengu jätkusuutlikkuse üks võtmeküsimusi," rääkis Eier.

Rahandusministeeriumi prognoos on liiga optimistlik. Nad peavad sügisel taas eelarvet kärpima. Viis miljardit oleks realistlikum hinnang.

Probleemi kõige efektiivsem lahendus oleks avaliku sektori palkade külmutamine kaheks aastaks. See aitaks oluliselt, sealsed palgad on erasektori omade eest ära galopeerinud, samas tööviljakus pole tõusnud. Eelmisel nädalal võis lehest lugeda riigiteenistujate palkadest. Mille eest vastutab Eesti Panga president? Tööandjate keskliit tuleb lähiajal välja ka vastavasisulise avaldusega.

Kui sel nädalal ei jõua, siis järgmisel nädalal kindlasti.

Esmasel hinnangul võib uues prognoosis olla 2009. aasta majanduskasv liiga optimistlik. Rahandusministeerium pakub kasvuks 6,4%, samal ajal Eesti Pank pakkus sügisel 5,7%. Ministeeriumi nägemusel peaksid seega majanduskeskkonnas toimuma sügisese seisuga võrreldes muudatused paremuse suunas.

Riik võiks koostada negatiivse lisaeelarve suuremas mahus kui 3,1 miljardit, juhuks kui sügisprognoosi ajaks peaksid toimunud muudatused majanduskeskkonnas ja seda mitte paremuse suunas. Ülemäära optimistlik tundub ka sotsiaal- ja tulumaksu laekumise prognoosi aluseks olev tööhõive näitaja.

Tänavu ja järgmistel aastatel eeldatakse hõive püsimist stabiilselt 2007. aasta tasemel ehk umbes 655 000 hõivatut.

Vähe on arvestatud keskkonnas toimunud muudatustega, näiteks üha sagedamini tuleb koondamisuudiseid. Hõive kokkutõmbamist erasektoris kompenseerib ehk mõnevõrra koosseisude kasv avalikus sektoris.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing