Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investeering nautlevasse vanainimesse

Kristo Kiviorg 07. aprill 2008, 00:00

Tuleviku märksõnaks on intelligentne kodu, sest mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tahab ta kodus viibida.

14 protsenti Euroopa Liidu elanikest on praegu vanemad kui 65 aastat. Aastaks 2050 prognoositakse nende hulga kasvu ligi 30 protsendile üldisest elanike arvust.

Rahavastiku vananemine kogub üha võimsamalt tuure. Vananemise küüsi on langenud mitte ainult Euroopa ja USA, vananeb terve maailm, sealhulgas India ja Hiina.

Et trend on väga tugev, tasub siinkohal välja tuua mõned arvud.

Kui rahvastik (st töötajad) vananeb, tähendab see uusi väljakutseid mitte ainult riiklikele pensionisüsteemidele, vaid ettevõtetele endile.

Viimase sajandiga on Eurostati andmeil meeste keskmine eluiga tõusnud 46 eluaastalt 75-le, naistel 50 eluaastalt ligi 80-le.

Müüt sellest, et pärast viiekümne eluaasta täitumist olete sisenenud tõelisse vanaduspõlve, on läbi saamas.

Müüdipurustajateks on saanud USA baby buumer'ite põlvkond, kelle jaoks elatud poolsajand tähistab poolele teele jõudmist, mitte lõpu verstaposti.

Teine pool teekonnast on pikk aeg ostlemiseks, uute teenuste tarbimiseks, restoranis söömiseks, trenni tegemiseks, oma kodu renoveerimiseks või uue elamise soetamiseks.

Üha rohkem lähevad vanemad kui 50aastased inimesed üle maailma uuesti õppima või võtavad aktiivselt osa erinevatest koolitustest. Sageli võetakse uue väljakutsena vastu mõni töö, mis pole senise karjääriga kuidagi seotud.

Ajalooks on saanud mõttemall, et pensionile jäädes visatakse müts nurka ning istutakse veranda kiiktoolile.

Üle 50aastaseid inimesi ühendava rahvusvahelise organisatsiooni AARP statistika kohaselt kavatseb Teisele maailmasõjale järgnenud beebibuumi ajal sündinutest kümnest kaheksa pärast pensionile jäämist töötada osalise tööajaga, viis protsenti kavatseb töötada täiskoormusega edasi ning vaid 16 protsenti kõigist vastanutest ei jätka töötamist.

Kuid need faktid on vaid osa tõest. 35 protsenti baby buumer'itest jätkab töö tegemist naudingu ja huvi pärast ala vastu, 23 protsenti teeb seda peamiselt raha pärast ning 17 protsenti plaanib käivitada oma äri.

Sama organisatsiooni kogutud statistika kohaselt omavad "need vanad ja väetid" kogu säästudest 77 protsenti ning nende sissetulek moodustab 57 protsenti kogu sissetulekute arvust USAs.

Kogu eelnev viib investori küsimuseni, kes sellest enim võidavad.

Laiemalt võidavad ettevõtted, kelle tooted või teenused aitavad vanematel inimestel säilitada iseseisvuse (sõltumatuse abivajajaist) ning teenused-tooted, mis loovad paremat tervist.

Kuna inimesed elavad kauem, soovivad nad olla endiselt iseseisvad, panustada ühiskonda.

Võttes aluseks Euroopa Komisjoni aruande, on eriline roll info- ning kommunikatsioonitehnoloogial. Nädalapäevad tagasi Tallinnas esinenud juhtimismõtleja, raamatu "Medici efekt" autor Frans Johansson tõdes, et uuendused saavad alguse erinevate valdkondade kokkupuutest.

Vanemate inimeste ja ühiskonna jaoks tekib uus väärtus info- ning kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaalhoolekande kokkupuutel.

Kodu on koht, kuhu enamikul on hea minna ning kus on meeldiv viibida. Mida vanemaks saadakse, seda enam eelistatakse olla kodus.

Info- ning kommunikatsioonitehnoloogia baasil rakendatavad jälgimisseadmed võimaldavad oma iseseisvusperioodi pikendada, enne kui hooldaja abi peaks vaja minema.

Tasub teada, et 2010. aastal elab kolmandik Euroopa Liidu vanuritest üksinda ning 63 protsenti inimestest vanuses 65-79 aastat elab koos partneriga.

Nende arvude põhjal võib võib öelda, et Ülemiste Citys tegutseva ettevõtte Yoga Intelligence mehed Priit Vimberg ning Raivo Raestik on leidnud Eesti Nokia.

Nende loodud intelligentse maja teenus, mis aitab inimeste elu lihtsustada ja turvalisemaks muuta, toetub ühele hoogsalt kasvavale trendile.

Koduse elu jälgimiseks (veendumaks, et inimesega on kõik korras) on mitmeid võimalusi. Alates telemeetrilistest monitooringusüsteemidest, mis kontrollivad näiteks inimese südametegevust, vererõhku jms, saates andmed otse arstile, ning lõpetades majas toimuvat liikumist salvestava mobiiltelefoniga, mis on varustatud RFID-tagiga (kasutusvaldkond logistika-kaubandus, järelvalve vms).

Üheks huvitavaks valdkonnaks, millel investoril tasub silm peal hoida, on nn intelligentsed implantaadid, mis aitavad inimesel oluliselt paremini säilitada iseseisvust kõrges eas.

Erinevalt klassikalistest implantaatidest "suhtlevad" intelligentsed implantaadid reaalajas kas siis arstide või hooldajatega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing