Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme Ära! Ent kui prügi ei kao?
Lehekuu kolmandaks päevaks on kavandatud üle-eestiline prügikoristusoperatsioon Teeme Ära. Ideaalis peaks Eestimaa vähemalt korragi puhtaks saama. See on Eestimaa Roheliste tunnustust vääriv aktsioon - hästi konkreetne, stiilis mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt.
Me ei taha mingil juhul pisendada selle aktsiooni vajalikkust. Aga närima jääb kahtluseuss, kas prügihunnikud ei teki uuesti. Ehk - kas ühekordne aktsioon aitab, kui prügimajanduse süsteem logiseb.
Teeääri, metsatukki risustav prügi varieerub mahapoetatud kilekotist, mis on täis piknikujäätmeid, siledaks sõidetud autokummide ja lausa koormatäite ehitusprahini.
Tegelikult on Teeme Ärale piknikujäätmed kõige lihtsamad - kott koormasse ja asi ants. Rikkumise motiiv: ei tahetud terve seltskonna prügi oma kodu prügikonteinerisse viia, "ühiskondlikke" teeäärseid prügikonteinereid enam pole, prügi sorteerida ei viitsitud. Kergemeelsus, hetkeimpulss.
Aga äkki taastaks teeäärsete puhketaskute prügikonteinerid?
Kes veab autokummid metsa alla, tegutseb juba ettekavatsetult. Rehve võetakse jäätmejaamades vastu küll tasuta, aga mitmes jaamas ainult neljakaupa. Kas selline piirang on põhjendatud? Miks kolmest rehvist ei saa seaduslikul teel vabaneda?
Kolmandaks. Kolm-neli aastat on meie väikeehituses valitsenud džungliseadused, mille juurde on kuulunud ehitusprahi kallutamine loodusesse. Niisuguse prahi kokkukorjamine on kõige raskem, ihurammust ei pruugi jätkudagi, vaja võib minna koppa.
See pole kindlasti õigustus, et ehitusjäätmete konteineri seaduslik äravedu on kallis - juba väiksemad konteineritäied algavad mitmest tuhandest kroonist. Aga kui mahakallatud ehitusprahti saab juba liiga palju, kas see ei vii mõttele, et midagi on põhimõtteliselt valesti.
Äkki võimaldada inimestele ka ehitusprahti tasuta ära anda? Kellegi kulud küll suureneks, aga raha võiks tulla sihtotstarbeliselt riigilt. Võita on puhtam keskkond.
Tundub, et praegune jäätmemajandus on üles ehitatud lootuses inimeste teadlikkusele.
Kui aga rahaline kokkuhoid seda omakorda toetaks, oleks efekt palju suurem. Võib kõlada demagoogiliselt, aga varasematel aegadel, mil jäätmemajandus oli vähem reglementeeritud, olid metsaalused puhtamad kui praegu. Ei kaitstud kiivalt luku ja tabaga seda oma prügikasti.
Mis takistab Eestimaad hetkel veelgi suuremas ulatuses reostada? Ainult vahelejäämise hirm.
Autor: ÄP