Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahvaliidu rahajõe lätted on kuivanud
Teised riigikogu erakonnad ei ole oma annetuste aruandeid veel avaldanud.
Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi ütles annetuste vähesust kommenteerides, et kui valimisi tulemas ei ole, saab ka väiksema sissetulekuga hakkama.
"Mis sellest, et annetusi vähe on? Saame ikka hakkama. Maksame vanu võlgu tagasi, tuleme toime," ütles Marrandi, kelle sõnul ei peagi annetused pidevalt ühel tasemel olema.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei seostanud Rahvaliidule tehtud kesiseid annetusi erakonna eksjuhi Villu Reiljaniga, kuid tunnistas, et kahtlustest jääb erakonnale märk külge. "Valimiste vahel on annetused alati väiksemad kui enne või vahetult pärast valimisi. Kui kõik valimistega seotud võlad ja arved on tasutud, siis ei ole sellest midagi," arvas Michal.
Reformierakonnale laekus aasta esimese kolme kuuga Michali andmeil umbes 600 000 krooni, mis on erakonna peasekretäri sõnul samamoodi valimistevahelise aja tagasihoidlik tulemus.
"Valimistevaheline aeg, majanduse tuleviku negatiivsed väljavaated ja Rahvaliidu üsna kesine perspektiiv koos ühiskonna teravdatud tähelepanuga erakonna toetajatele on kuivatanud Rahvaliidu toetusallikad üsna kesiseks," arvas Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu liige Taavi Veskimägi.
"Ilmselt kõik, kes praegu Rahvaliitu toetavad, peavad olema valmis vastama küsimusele, mis nad Rahvaliidult vastu on saanud," lisas Veskimägi. "Ja kellel seda jama ikka vaja on. See on üsna suletud ring: negatiivne foon koos usalduse puudumisega ei võimalda koguda annetusi, aga investeerida kuvandi parandamiseks ei ole võimalik, sest vahendeid ei ole võimalik koguda."