Ministeeriumid raputavad ehitussektori haavadele soola

Piret Reiljan 14. aprill 2008, 00:00

"Kindlasti ei tohiks riik langeda teise äärmusse, külmutades kõiksugu ehitussektorit turgutavaid projekte. Sellega paneb riik löögi alla kogu ehitussektori ja ma pean silmas tõsiseid arendajaid, mitte üksiküritajaid," sõnas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tegevjuht Jaak Saarniit.

Saarniit toonitas, et kui ehitusfirmadel ei jätku tööd, satuvad raskustesse ka ehitusmaterjalide tootjad, kelle konkurentsi- ja ekspordivõime seeläbi kannatab.

Kuigi suurem osa ministeeriumeid ei kergita veel saladuseloori investeeringutelt, mis kulude kärpimiseks külmutada tuleb, on esimesed toppama jäävad projektid teada.

Näiteks otsustas rahandusministeerium juba enne kohustuslikku kulude kärpimist külmutada oma uue 260 miljonit krooni maksva maja ehituse praeguse ministeeriumihoone kõrvale. See omakorda tähendab, et toppama jääb ka rahandusministeeriumi praeguse hoone renoveerimine ja plaan kolida seejärel sinna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ministeeriumide kokkuhoiuplaanid vajutavad pitseri ka büroopindade arendajatele, kes peavad riigiasutustest kui võimalikest rentnikest suu puhtaks pühkima. "Rahandusministeerium tundis huvi meie Tammsaare ärikeskuse terve ühe torni üürimise vastu, kuid kokkuhoiupoliitika pani nad meie pakkumisest siiski loobuma," nentis Tammsaare ärikeskuse pindu vahendav maakler Einar Vellend.

Ta lisas, et riigi kokkuhoiupoliitika jätab tühjaks enam kui 15 000 m" uusi äripindu, lüües sellega ärihoonete turule umbes 15protsendise augu.

Rahandusminister Ivari Padarilt ei õnnestunud Äripäeval reedel kommentaari saada. Saarniidu sõnul otsis rahandusministeerium rendipinda selleks, et kolida sinna ajutiselt ministeeriumi töötajad, kuni renoveeritaks rahandusministeeriumi hoonet.

"Paraku külmutati ka see plaan, mis omakorda tähendab, et renoveerimata jääb ka statistikaameti Endla tänava hoone, kuna sealsedki inimesed oli plaanis mõneks ajaks rendipindadele kolida," rääkis Saarniit ja lisas, et teha saab vaid pisiremonti.

Keskkonnaministeerium lükkab osaliselt edasi maa-ameti uue arhiivi ehitamise ja külmutab Tartumaa keskkonnamaja renoveerimise. Mõlema projekti osaline külmutamine säästab ministeeriumile tänavu üle 30 miljoni krooni.

Alati riigihangete vastu suurt huvi tundnud Eesti Ehituse juht Jaano Vink tõdes, et riigi ehitusinvesteeringute koomale tõmbamine muudab olukorra ehitusturul keerulisemaks. "Need, kes on teinud natuke kõike ja on väikesed või keskmise suurusega tegijad, satuvad kindlasti raskesse olukorda," arvas Vink ja lisas, et suurfirmadel ja nišitegijatel on raskeid aegu õnneks kergem seedida.

Kütuseaktsiisi oodatust kehvem laekumine sunnib tänavu investeeringuid teedesse vähendama rohkem kui 300 miljonit krooni võrra.

"Milliseid konkreetseid teid see puudutab, on raske öelda. Peame vaatama, mis faasis erinevad teeprojektid on," sõnas majandusminister Juhan Parts. Tema sõnul tuleb Tartu maantee laiendamisega edasi minna, kuid ajalisi raame ei pidanud ta esmatähtsaks.

Tartu maanteed ehitava Teede REV-2 ASi juht Andri Tõnstein märkis, et ebaselgus teedeehituse investeeringute osas on morjendav.

"Konkurents on ääretult tihe, igal hankel osaleb 8-11 pakkujat. Riigihangete koomale tõmbumine süvendab pinget veelgi ja ilmselt osa firmasid on sunnitud ühinema või alla andma," rääkis Tõnstein, kelle sõnul on osa teedeehitajaid juba hooaja alguses käibeprognoose alandanud.

Möödunud nädala neljapäeva õhtul kella viieks said oma kärpekavad valmis kaheksa valitsusasutust.

Päev hiljem saabusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi regionaalvaldkonna ettepanekud, haridus- ja teadusministeerium oma kärpimisettepanekuid reedel kella kolmeks rahandusministeeriumile veel esitanud ei olnud.

Kaitseministeerium piirdus kirjaliku poliitilise seisukoha esitamisega.

Kui avaliku sektori tellimused vähenevad, tõmbub turg koomale ja sektorisse jääb vähem raha. See pärsib ehitust. Riik peab vaatama, et investeeringute külmutamise otsused oleksid mõistlikud.

Need ajad on möödas, kus riigihangetest suure kaarega mööda käidi. Ehitusfirmade olukord muutub veelgi keerulisemaks ja kui riigihanked koomale tõmbuvad, tuleb asendust leida erasektorist, kus on aga samuti vaikne.

Praegu on see aeg, kus on võimalik ehitusfirmadelt soodsaid pakkumisi saada, nii et iga projekti külmutamist tuleks riigil hoolega kaaluda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing