Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööseisak õgib firma kukrust miljoneid kroone

Marko Liibak 16. aprill 2008, 00:00

Eesti rasketööstuse lipulaeva Balti Laevaremonditehase metallkonstruktsioone tootev tütarfirma BLRT Marketex kaotaks tunniajase tööseisaku tagajärjel 270 000 krooni.

"Ühepäevase streigi korral kaotaks 270 töötajaga ning poolemiljardilise aastakäibega ettevõte 2,7 miljonit krooni," arvutab BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein. Tema sõnul on ettevõtte ajaloos olnud pikim tööseisak neli tundi. Siis polnud tegemist streigiga ja kaotatud tööaeg tehti hiljem ületundidega tasa.

Eesti Raudtee avalike suhete juhile Urmas Glasele meenub suurima töötajate väljaastumisena 2004. aastal vedurimeeste ametiühingu korraldatud streik, mis vältas peaaegu nädal aega.

"See ei mõjutanud Eesti Raudteed kuigivõrd, sest mainitud ametiühingu liikmeskond on väike, teised ametiühingud streigiga kaasa ei läinud ning ettevõtte töö korraldati sujuvalt ümber."

Samas kinnitab Glase, et streikidest tulenevaid kahjusid pole Eesti Raudtee kunagi välja arvutanud. "Ettevõttes töötab 2100 inimest ja meie tegevuspiirkond hõlmab rohkem kui poolt Eestit. Pealegi teostame erinevaid teenuseid, millest ühe ajutisel katkemisel ei saa teised mõjutatud," selgitab ta.

"Näiteks kui Eesti Raudteel seiskuks mingil põhjuselt kaubavedu, siis teehooldus, -remont ja liikluskorraldus töötavad. Säilib ka teiste operaatorite teenindamine, kes veavad kas kaupa või reisijaid," kirjeldab Glase.

Veoettevõtte tööd saavad halvasti mõjutada pigem avariid ja rikked, kuid Eesti Raudtee puhul on ka nende mõjud üldjuhul lokaalsed. "Võimalik on ka üleüldine streik, ent Eesti oludes oleks see siiski vähetõenäoline," märgib Glase.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga täpsustab, et 2004. aasta vedurimeeste ametiühingu streigis osales 198 töötajat. Samal ajal korraldasid Taliga sõnul kahepäevase toetusstreigi Edelaraudteel 58 vedurimeeste ametiühingu liiget.

"Toona ähvardas Edelaraudtee nõuda ametiühingult välja toetusstreigist tingitud kulud, kuid kaotas kohtuvaidluse," märgib Taliga.

"Vedurimeeste streigi tõttu kandis reaalset kahju kahtlemata ka Eesti Raudtee, kuid firma pole neid numbreid avalikult välja öelnud," lisab ta.

Eesti suurima osalejate arvuga streik toimus 2003. aasta detsembri alguses. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) korraldatud haridus- ja kultuuritöötajate ühepäevases streigis osales umbes 20 000 töötajat. Kuigi streigi korraldas TALO, osalesid selles ka haridustöötajad, EAKLi liikmesorganisatsioonid korraldasid samal päeval mitmeid toetusaktsioone.

Kõige rohkem on Eestis toimunud hoiatusstreike, mille kestus tohib seaduse järgi olla kuni üks tund. Solidaarsus- või toetusstreik võib kesta kuni 72 tundi.

Lihatööstuse Wõro Kommerts juhataja Kaido Kaare kinnitab, et ettevõttes on tootmine organiseeritud küllaltki paindlikult ja seetõttu näiteks tunnine tööseisak, juhtugu see siis mis tahes põhjusel, ei tekita ettevõttele kahju.

Küll aga läheks üksjagu maksma ootamatu ühe või mitu päeva vältav tööseisak. Hooajast sõltuvalt võib kahju suurus olla 500 000 kuni miljon krooni. Lihatööstuse tootmisprotsessi häiriks kindlasti ka toormepuudus ning abimaterjalide hankimise või kommunikatsioonide häired.

"Selliste probleemide vältimiseks oleme kirjeldanud ja kehtestanud protsessid ISO 22000 kvaliteedijuhtimise süsteemi raames, mis määratlevad vajalikud ennetavad tegevused ja ajagraafikud tooraine ja materjalidega turvaliseks varustamiseks," selgitab Kaare.

Tema sõnul ei ole sel viisil võimalik ennetada näiteks kommunikatsioonide häiretest tekkivaid probleeme. "Sellisteks juhtumiteks on meil olemas äri katkemise kindlustus, mis tagab meile teatud hüvitise juhul, kui ettevõte mingitel põhjustel mõnda aega ei saa töötada."

Kaido Kaare tänab õnne, et seni pole Wõro Kommertsis pikemaajalisi tööseisakuid ette tulnud. Küll on esinenud lühiajalisi elektri- ja veevarustuse häireid.

Tallinna elanikud ning ettevõtted ei pea pelgama veeta jäämist, sest võimalikud töötajate rahutused on vee-ettevõttes seadusega välistatud.

"Näiteks tunni aja pikkune tööseisak ei mõjuta oluliselt ja otseselt ettevõtte finantsseisu," kinnitab Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Reigo Marosov.

Ta lisab, et ettevõtte tegevuse katkemine streigi tõttu ei ole mõeldav ning viitab kollektiivse töötüli lahendamise seadusele. Selle 21. paragrahv sätestab, et elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega.

Seaduse järgi määrab lahkarvamuste korral hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik. Seega kehtivad ASi Tallinna Vesi töötajatele streikimisel piirangud ning ettevõtte tegevus peab igal juhul jätkuma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:45
Otsi:

Ava täpsem otsing