Novaatori uudised

Maa meteoriidikraatrite üle arvet pidava Earth Impact Database'i andmetel on leitud üle 170 struktuuri, mille teke on tõestatult kosmiline ehk mille on tekitanud maapinnale langenud asteroid või meteoriit.

Loomulikult peaks neid olema palju rohkem, kuid Maa on geoloogiliselt elav planeet: ookeanipõhi uueneb regulaarselt, maapind lükatakse kokku mäestikeks, madalamad alad kantakse setteid täis ning erosioon kulutab aeglaselt maapinda ning vesi kannab paljud vanemad kraatrid terahaaval merre. Seetõttu ongi kraatreid vähe või siis raskelt leitavad.

Üllataval kombel on aga Eestis palju meteoriidikraatreid. Kosmilise tekkega on kindlasti Kaali, Neugrundi, Kärdla ja Ilumetsa, vaieldavama päritoluga on väiksed Tsõõrikmäe ja Simuna kraatrid.

Arvestades Eesti pindala, on leitud meteoriidikraatrite tihedus siin maailma suurim. Loomulikult oleks huvitav spekuleerida, et äkki tõmbab Eesti meteoriite enda poole mingi salapärase jõuga, kuid tõenäolisem seletus on, et Eesti on geoloogiliselt hästi läbiuuritud maa.

Rohkelt kraatreid on avastatud ka näiteks Soomest ja Rootsist. Üldiselt kipubki olema nii, et kui ühes riigis mõni kraater leitakse, siis järgnevad neile peagi ka teised, mida võib seletada vastava maa geoloogide kogemuse kasvuga. Eesti suurimad kraatrid, Osmussaare lähedal olev Neugrund ja Kärdla kraater Hiiumaal, on leitud alles viimastel kümnenditel.

Eesti tuntuim kraater, mõne tuhande aastane Kaali, jääb suuruselt ja vanuselt Neugrundile (540 mln aastat) ja Kärdlale (456 mln) kõvasti alla.

Maailma suurimaks meteoriidikraatriks on Vredeforti kraater Lõuna-Aafrikas, mille diameeter ulatub 300 kilomeetrini ning vanus kahe miljardi aastani. Selliste mõõtmetega kraatri tekitamiseks pidi Maa kokku põrkama umbes 10kilomeetrise läbimõõduga asteroidiga.

Vredefort pole kindlasti suurim, sellest suuremaid pole lihtsalt leitud või polegi enam olemas. Arvatavasti on ka Kuu tekkinud kahe taevakeha kokkupõrke tulemusel Maa orbiidile paiskunud materjalist.

Kuu on Maaga võrreldes väike ega oma piisavalt sisesoojust, et hoida käigus vulkaane ja tektoonilisi liikumisi. Seetõttu jäävad ka meteoriidikraatrid miljarditeks aastateks Kuu nägu kaunistama.

Maa peaks suurema gravitatsioonilise külgetõmbe tõttu olema Kuust veelgi tihedamini kraatritega kaetud, kuid pideva maakoore ümbertöötlemise tõttu on suurem osa kraatreist kadunud. See aga ei tähenda, et neid ainult 170 olekski. Eesti kogemus näitab, et kraatreid peab olema kordades rohkem.

Tuleb lihtsalt otsida. Põhimõtteliselt on kõigil võimalus päris oma meteoriidikraater leida.

Mis juhtuks Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?

Õnneks on selle tõenäosus üliväike, sest taolisi asteroide kukub Maale umbes kord miljoni aasta jooksul. Aga viie kuni kümne meetri suurused taevakehad tabavad Maad keskmiselt korra aastas. Nende plahvatamisel tekkinud energiahulk on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatuses vabanenud energiaga (võrdne umbes 15 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga), kuid Maale ja selle elustikule tervikuna ei avalda need sündmused mingit mõju.

Oletame, et kilomeetrise läbimõõduga raudmeteoriit siseneb Maa atmosfääri kiirusel 20 km/s ning langeb maapinna poole 45kraadise nurga all ja tabab Tallinna kesklinna. Mis juhtub?

Meteoriit laguneks atmosfääris tükkideks, kuid suure kiiruse tõttu tuleks ta sellest peaaegu aeglustamata ühe raksuga läbi. Tekkinud plahvatuse käigus eralduks 5,24 korda 10 astmes 20 džauli energiat. Võrreldava plahvatuse korraldamiseks oleks vaja üle 100 000 megatonni trotüüli.

Maailmale tervikuna ei oleks mõju pikas perspektiivis väga suur, kuid Eestile on tegemist totaalse katastroofiga. Tallinna asemel haigutaks 19kilomeetrise läbimõõduga ning umbes 7 km sügavune kraater.

Plahvatuse tagajärjel tekib 13kilomeetrise läbimõõduga tulekera, mis püsiks üle kolme minuti. Tartuski saaks inimesed kolmanda astme põletushaavu, muru ja lehtpuud süttiksid. Lisaks põhjustab plahvatus 8magnituudise maavärina, mis Tartuni jõuaks 36 sekundit pärast kokkupõrget. Tekkinud maavärin on piisavalt võimas, et suur osa linnast maatasa teha.

Tulele ja maavärinale lisaks aitab totaalset hävingut kindlustada umbes 10 minutit pärast plahvatust kohale jõudev lööklaine, mille väljenduseks on tuul, mis puhub umbes 100 meetrit sekundis.

Terves Tartu linnas poleks ühtegi terveks jäänud hoonet. Püsti on vaid mõned üksikud räsitud puud ning kõikjal möllaks tulekahju. Stockholm, Helsingi ja Peterburi saavad aga eelmainitule lisaks tunda hävitavat tsunamit. Plahvatuskohalt minema löödud vesi tulvab kiirelt Tallinna poole tagasi ning lööb tekkima hakanud ringvalli augud, mille tagajärjel tekiks Tallinna kohale sügav merelaht. Ringvalli jäänustest moodustuks aga Naissaare ja Aegna asemel uued saared.

Ülalolev stsenaarium valmis Arizona ülikooli teadlaste loodud programmi abil.

Iga päev neelavad miljonid inimesed vitamiine, lootes oma tervisele head teha. Tegelikkus on hoopis vastupidine: vitamiinid tõstavad varasema surma riski, selgub 67 uuringu põhjal tehtud ülevaatest.

Cochrane'i koostööorganisatsioon, mis tegeleb pidevalt ravimikatsete ja ravimeetodite hindamisega, leidis, et A- ja E-vitamiine ning betakaroteeni sisaldavad toidulisandid ja vitamiinipreparaadid on tervisele kahjulikud, kirjutas The Guardian.

Uuringu autorite sõnul suurendasid antioksüdante sisaldavad toidulisandid selgelt suremust. Kui antioksüdante hinnati eraldi ning arvesse võeti, et erinevate ravimikatsete tulemustes võis olla veidi kallutatust, samuti välistati seleeni mõju, ilmnes, et A-vitamiin oli seotud 16, betakaroteen 7 ja E-vitamiin 4% suurenenud surmariskiga.

Andmed C-vitamiini ja seleeni kohta polnud nii ühetähenduslikud, pigem ilmnes nende puhul, et nende võtmisega ei kaasne platseeboga võrreldes mingit kasu.

Analüüsi teinud Kopenhaageni ülikooli teadlane Goran Bjelakovic ütles, et ravimikatsetes kogutud tõendid ei tõesta, et antioksüdante sisaldavaid preparaate peaksid tarvitama terved, aga ka haiged.

Kõik toidulisandid, mida liigitatakse antioksüdantide kilda, taandavad näiteks puu- ja juurviljade positiivse mõju, sest imavad endasse ainevahetuse käigus tekkivaid kahjulikke kõrvalaineid, mis kahjustavad rakke ning põhjustavad vananemist.

Analüüs väidab, et antioksüdante sisaldavad toidulisandid on kasutud või koguni kahjulikud.

Bjelakovici juhtimisel töötanud rühm hindas 67 juhuvaliku abil valitud kliinilist katset, milles oli osalenud 232 550 inimest.

21 katset tehti tervete peal, ülejäänute puhul oli tegu haigetega, kellele oli pandud kindel diagnoos.

Seega, kasulikum oleks vitamiinitablettide ja toidulisandite asemel süüa rohkem puu- ja juurvilju.

Vilkuv jope teeb rattasõidu ohutuks

Autojuhtide tarbeks on mõeldud välja hulganisti tehnoloogilisi lahendusi, mis neid õnnetustes kaitseks. Jalgratturid on tänini üsna õnnetus olukorras.

Londoni disainitudeng Michael Chen mõtles välja jalgratturijaki Reactiv, mis peaks ratturi sõidustiili kohta andma tagasõitjatele oluliselt rohkem teavet.

Selleks kasutab Chen kiirendusmõõturit, mis on ühendatud jakiseljale kinnitatud LED-valgustitega, mis vastavalt ratturi sõidustiilile värve muudavad. Kui rattur kiirendab, põleb jaki seljal roheline valgus, kui rattur pidurdab, süttivad punased tuled. Samuti on valgusdioodid jope varrukatel, mis toimivad suunatuledena - kui rattur tõstab käe pöördumismärguandeks, hakkavad tuled plinkima.

Cheni jakk võitis tänavuse James Dysoni disainiauhinna peapreemia, ligi 120 000 krooni. Praegu on Cheni jakk vaid disainikontseptsioon, kuid autor loodab selle peagi reaalselt turule tuua.

Rootsi teadlased avastasid maailma vanima elava puu, mis ajas juuri juba eelmise jääaja lõpus.

Põhja-Rootsis, Dalarna maakonnas 910 meetri kõrgusel mägedes kasvava nelja meetri kõrguse kuuse nähtav osa ei ole iidne, kuid tema juurtesüsteem on kasvanud juba 9550 aastat, avastasid Umeå ülikooli teadlased eesotsas ökoloogia ja keskkonnateaduste professori Leif Kullmaniga, kirjutas National Geographic. Kullmani sõnul on tegemist teadaolevalt vanima elava taimega maailmas.

Autor: Siim Sepp