Erainvestorite eelnõu pendeldab otsustajate vahel

Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et eilse seisuga on rahandusministeerium ja rahanduskomisjon jõudnud ühisele seisukohale selles, et investeerimiskontode arvu ei piirata. "Rahandusminiseerium on olnud mõnevõrra konservatiivsem, kuid põhimõtteline kokkulepe ka teiste piirangute vähendamises on saavutatud. Arutelu jätkub," ütles Ligi.

Rahandusminister Ivari Padar ütles aasta alguses, et vallatuid maksuvabastusi võib ju alati tahta, kuid peab vaatama ka seda, et maksuvabastused riigieelarvesse auku ei tekitaks. Nüüd, mil Eesti Pank ennustab majandusele kardetust tumedamat tulevikku ning valitsus teeb säästueelarvet, on küsimärk eelnõu ajastuse taga seda rasvasem.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimägi sõnul peitub vastus selles, kas rahandusministeerium näeb seda kulueelnõu või tulueelnõuna. "Kui me räägime sellest, et üks stabiliseeriv tegur meie praeguses turbulentses majanduskeskkonnas on see, et inimesed on justkui hakanud rohkem säästma ja hakkavad järgmise sammuna loodetavasti ka rohkem investeerima, siis on see tulueelnõu ka riigi poolt vaadatuna. Kui kodanikud on majanduslikult aktiivsemad, tähendab see pikas perspektiivis rohkem tulu riigile, muu hulgas ka eelarvesse," märkis Veskimägi. "Riigipoolse signaalina oleks eraisikute säästmist soodustava seaduse vastuvõtmine praegu kindlasti õige ja vajalik," arvas ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus.

Veskimägi lisas, et seisus, kus Eesti senised majanduse arengumootorid on oma ressursi ammendanud, tuleb tegeleda majanduskasvule uute eelduste loomisega, mitte ajada kogu süüd maailmamajanduse kaela.

Majandusteadlase Heido Vitsuri arvamuse kohaselt erainvestorite toodetud tulu oluliselt suurt mõju majanduskasvule ja riigi rahakotile ei avaldaks, kuna erainvestoreid on suhteliselt vähe, kuid ebavõrdsus füüsilise ja juriidilise isiku vahel on vaja kindlasti ära kaotada. "Kui meie printsiibiks on kõikide võrdne kohtlemine, siis seda printsiipi on rikutud. Kui minu valik oleks, siis ma teeksin selle ära ja lükkaks näiteks edasi tulumaksu alandamise 1 protsendi võrra," pakkus ta.

Vitsur nentis samas, et negatiivse eelarve tegemise õhkkonnas on erainvestori maksuvabastuse teemat väga keeruline ratsionaalselt arutada. "See on puhtalt taktikaline küsimus, kas riigi rahakott lubab praegu ebaõiglust likvideerida või mitte," ütles Vitsur.

Ligi ütles, et rahanduskomisjonis võetakse eelnõu uuesti arutusele niipea, kui koalitsioonierakonnad on üksmeelele jõudnud.

Kavandatava seadusemuudatuse mõte on võrdsustada eraisikutest investorid äriühingutega. Praegu maksab erainvestor tulumaksu ka siis, kui paigutab tulu uutesse väärtpaberitesse, äriühing aga mitte.

Tulumaksuseaduse muudatuste näol on tegemist koalitsioonileppes antud lubadusega. Ohukohaks on minu hinnangul see, kui huvigruppide survel otsustatakse laiendada seaduses toodud instrumentide valikut ja piirkondi, mille osas soodustus kehtima hakkaks. See võib tekitada olukorra, kus meedet ei saa piisavalt hästi kontrollida ja seda kasutatakse pahatahtlikul eesmärgil. Kindlasti ootavad muudatusi mitmed väikeinvestorid, kellele investeerimine ei ole põhitegevus. Riigieelarvelised mõjud hakkavad avalduma muudatuste järel alates 2010. aastast.