Spetsiks firmade toel

Ain Alvela 24. aprill 2008, 00:00

Õppeasutuse rektori Arvi Altmäe kinnitusele, et seadme- ja tarkvaramüüjate toel sisustatud õppeklass võimaldab anda väga heal tasemel inseneriõpet, lisab TTK mehaanikateaduskonna dotsent Valdur Veski tõdemuse, et tipptasemel tehnika õppeklassi saamise järel läheb koolil korda fikseerida oluline arenguetapp.

"Nüüd on täidetud rakendusliku kõrghariduse andmise põhitingimus - õppimine praktilise tegevuse kaudu," nentis Veski. "Kui sellele lisada insenerigraafika, materjaliõpetus jt toetavate alade olemasolu ning tõsiasi, et meil on Eesti Masinatööstuse Liidu tunnustus tegutsemiseks kutseomistamise keskusena, siis võime kinnitada, et suudame tagada kõrgtasemel inseneriõppe läbiviimise ja pingioperaatorite koolitamise, samuti spetsialistide täienduskoolituse koos kutseeksami sooritamisega."

Haasi Euroopa divisjoni juhataja Peter Hall märkis, et TTKle tööpinkide kasutada andmise näol on tegemist ettevõtte uutele turgudele sisenemise projekti ühe osaga. Eesti on esimene siitkandi riik, kus Haasi masinad õppeotstarbel tööle hakkavad. Haas kui kaubamärk pole aga Eesti tootmisettevõtetele võõras - firma USA tehastes toodetud seadmeid kasutavad BLRT, Tarkon, Radius Machining ja Avex.

CNC metallitöötlemisega tegeleva OÜ Radius Machining juhataja Veljo Konnimois märkis, et sellise õppeklassi oleks pidanud tootjate käsutusse andma kümme aastat tagasi. Ta tunnistas, et ettevõtted püüavad kõikmõeldavaid meetodeid kasutades enda poole võita juba neid poisse, kes tehnilistel erialadel vaevalt paar kursust on selja taha jätnud.

"Kui Eestis ostetakse aastas umbes paarkümmend CNC-töötlemiskeskust, siis nende operaatoreid lisandub vaid kümmekond," tõdes Konnimois. "Kaks meest käis meil hiljuti täiendusõppel Tallinna Tööstushariduskeskuses, aga seal tuli välja, et nemad õpetasid pigem teisi. Sügisel saadame kaks töötajat taas koolitusele, nüüd juba tehnikakõrgkooli."

Õppeklassil on Konnimoisa hinnangul see hea omadus, et koolipinki nühkiv tehnikahuviline noor saab teoreetilisi teadmisi kohe praktikasse sobitada, kartmata, et ta mingi kalli seadme nässu keerab.

"Ettevõtted ei taha õppureid eriti oma tööpinkide taha lasta, sest näiteid lõhutud riistadest on palju," selgitas ta. "Simulaatoritega varustatud õppeklassis seda hirmu tundma ei pea, samas saab seal proovida töövõtteid sarnastel masinatel, mis tehasteski töötavad."

Varem on tööpinkide müüjad panustanud näiteks Narva ja Pärnu Kutseõppekeskuse tehnika soetamisse. Esimesse paigaldas Ama Prom keevitusroboti, teisele tarnis KRK Mõigu Tšehhi CNC-puidutööpingi. Vastsed metallitöö trei- ja freespingid on ka Tallinna Tööstushariduskeskuses.

Hinnanguliselt kasutab Eestis arvjuhtimisega pinke 300 firmat. Kui need töötavad kolmes vahetuses, tähendab see vajadust vähemalt 700 operaatori järele. Lisaks abijõud mehhaanikute ja programmeerijate näol, mis tähendab, et selliste tööpinkidega seotud koolitust vajab 1500 inimest.

Eesti tööstuse kolm põhilist murelast on tööjõu, eriti inseneride põud, vajadus arengut kiirendada ning sund tootlikkust tõsta. Tehnikakõrgkooli uus õppeklass mõjub positiivselt kõigi nende kolme probleemi leevendamisele.

Metalli- ja masinaehituse tööstusharu igatses ammu tipptasemel koolituse-, kompetentsi- ja eksamikeskuse järele. Moodsate seadmetega varustatud õppeklass annab loodetavasti tõuke ka ettevõtetele oma tehnika üle vaadata.

Euroopas valitseb kirvereegel - firmades, kus tööd tehakse CNC-juhtimisega pinkidel, toodetakse töötaja kohta üks kuni poolteist miljonit krooni aastas. Ettevõtetes, kus integreeritud arvjuhtimisega seadmeid ei kasutata, jääb tootlikkus töötaja kohta 0,5 miljoni ja 600 000 krooni kanti. Jutt on lisandväärtusest pool miljonit krooni inimese kohta aastas, mis pole sugugi tühine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing