Koolitusfirmade liit korrastab turgu

"Eesti koolitusfirmad on seni tegutsenud üsna omaette: üksteist küll jälgides ja distantsilt tundes, kuid lähemate kontaktide ja suuremate koostööprojektideta. Tegutsetud on üsna omasoodu," kommenteeris liidu juhatuse esimees Heili Sõmer ühenduse loomise tagamaid.

2008. aasta algul loodud Eesti Koolitusfirmade Liit ühendab firmasid, kelle jaoks koolitus on põhitegevus, kellel on oma struktuurkapital (oma arendusprogrammid, meetodid, õppematerjalid) ja kes seda arendavad ning kes töötavad oma või kindla ringi koolitajatega.

Kust üleüldse tuli tõuge liidu moodustamiseks?

"Tahame ise paremini aru saada sellest turust, millel tegutseme. Seni on koolitusturu ainus arvestatav ülevaade olnud Äripäeva koolitusfirmade TOPis. Paraku ilmub see peaaegu aastase nihkega ning viimastel aastatel on mitu juhtivat koolitusfirmat sinna oma andmete esitamisest loobunud. Põhjuseks eelkõige metoodika sobimatus teadmistepõhise äri hindamisel. Seepärast on meil plaan pakkuda välja just koolitusäris olulised näitajad ning koguda ja jagada oma liikmetele operatiivset infot," kommenteeris Sõmer.

Sõmeri sõnul soovitakse mõjutada majanduskeskkonda, milles tegutsetakse. Näiteks täiskasvanukoolitus on Sõmeri sõnul seadusandlikult nõrgalt reguleeritud.

Haridusministeeriumi koolituslubade süsteem on tema tähelepanekut mööda formaalne ja täienduskoolituse kvaliteedi reguleerimise nimel sisuliselt ei töötata.

"Otsused koolitusvaldkonna ELi fondirahastuste osas on riiklikul tasandil tehtud koolitusteenuse osutajate arvamust arvestamata. Kõik see on põhjendatud, sest seni pole riiklikel institutsioonidel olnud täienduskoolituse valdkonnas ühiskondlikku partnerit. Selle lünga soovimegi täita ning luua vastastikku toetavad partnerlussuhted riiklike otsustajatega, nagu teadus- ja haridusministeerium, riigikantselei, EAS," ütles Sõmer.

Ühe olulisema ülesandena näeb Sõmer liikmeskonda kuuluvate firmade omavahelise infovahetuse tõhustumist.