Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pane rahavood raha liikumist näitama

Enno Lepvalts 28. aprill 2008, 00:00

Ettevõtte tegevuse üks olulisemaid näitajaid on võime teenida raha. Selle omaduse analüüsimiseks kasutatakse rahavoogude aruandeid, tehes seda mitmel kujul.

Rahavoogude aruannet peetakse keerulisimaks aruandeks ja üldjuhul püütakse sellele võimalikult vähe tähelepanu pöörata, seda nii koostamise kui ka tõlgendamise osas. Samas on tegemist ülimalt olulise aruandega, mis on vajalik ettevõtte tegevuse hindamiseks: majandusotsuste langetamiseks on vaja hinnata ettevõtte finantssuutlikkust ehk võimet teenida raha.

Üldjuhul piirduvad ettevõtte kohta infot soovivad isikud selle otsimisega vaid bilansist ja kasumiaruandest. Rahavoogude aruannet oskavad nõuda vaid professionaalsed investorid, kelle jaoks see aruanne on isegi esmane bilansi ja kasumiaruande ees.

Rahavoogude aruandes rühmitatakse ettevõtte laekumised ja väljamaksed vastavalt nende eesmärkidele kolmeks: rahavood põhitegevusest, investeerimisest ja finantseerimistegevusest.

Rahvusvaheline raamatupidamisstandard võimaldab rahavoogude aruannet koostada kahel viisil: kaudsel või otsemeetodil. Kaudsel meetodil koostatava aruande puhul on kaudset meetodit lubatud kasutada vaid põhitegevuse rahavoogude osas, teised kaks rühma peab igal juhul kokku panema otsemeetodil.

Kaudset meetodit peetakse rahavoogude aruande koostamisel lihtsamaks, sest sellesse tuletatakse andmed kasumiaruandest ja bilansist. Tihti kiputakse unustama, et vaja on välistada mitterahalised tehingud. Nii või teisiti on ka kaudse meetodi kasutamisel vaja läbi käia kogu aruandeperioodi majandustehingud välistamaks rahatud tehingud.

Saadavast aruandest ei ole võimalik välja lugeda vastuseid küsimustele, kui palju laekus ettevõttesse raha põhitegevusest, kui palju tehti väljamakseid hankijatele jne.

Tõrjuv suhtumine otsemeetodi kasutamisse tuleb arvatavasti sellest, et sel viisil koostatud rahavoogude aruannet ei ole võimalik kokku panna pelgalt bilansi ja kasumiaruande alusel, vaid tuleb läbi käia ettevõtte kõik rahalised liikumised ning seda peetakse tülikaks.

Erinevused aruande tarbija jaoks saadavas infos ettevõtte põhitegevuse rahavoogude kohta nii kaudse kui ka otsemeetodi korral on järgmised: kaudne meetod esitab ärikasumi, korrigeerimised põhivara müügi ja amortisatsiooniga, muutused nõuetes ja kohustustes, makstud intressid ja tulumaksu; otsemeetod esitab kaupade ja teenuste müügist rahas laekunud summad, muude tulude rahas laekumised, kaupade ja teenuste ostmisel rahas tasutud summad, töötajatele või nende eest rahas makstud summad, rahas makstud maksud, rahas makstud või tagastatud tulumaksu summa, rahas makstud intressid.

Loetelude võrdlemisel võib kergesti märgata, et otsemeetodi puhul on aruande tarbija paremas olukorras: saadav informatsioon on selgelt arusaadav ja äriliste otsuste tegemisel paremini kasutatav. Miks?

Esiteks. Tarbija saab olulise info raha liikumise kohta, mida ei ole võimalik saada teistest aruannetest. Kaudsel meetodil koostatud aruanne esitab bilansikirjete muutused, mille õigeks tõlgendamiseks on vaja professionaalseid oskusi ja teisi aruandeid.

Teiseks. Esitus on selge, andes konkreetsed andmed rahas laekumiste, rahas tasumiste, töötajatele tehtud väljamaksete, rahas tasutud maksude jms kohta. Seda infot on lihtne allutada edasisele töötlemisele, koostades näiteks prognoose tuleviku rahavoogude kohta. Kaudsel meetodil koostatud aruandest ei ole info sellisel kujul välja loetav.

Kolmandaks. Otsemeetodil koostatud rahavoogude aruandest on võimalik aru saada ka isikul, kellel puuduvad finantsteadmised.

Neljandaks. Otsemeetodil koostatud aruanne on iseseisev aruanne. Selle lugemiseks ei ole kõrvale vaja bilanssi ega kasumiaruannet. Kaudsel meetodil koostatud aruannet iseseisvana kasutada ei saa, sest sellest arusaamiseks on vajalik kaasata bilanss ja kasumiaruanne. Lisaks kordab kaudse meetodi aruanne mõningaid andmeid.

Neid eeliseid vaadates tekib küsimus, miks siis ikkagi koostatakse enamik rahavoogude aruannetest kaudsel meetodi, kui on ette teada, et saadavat aruannet on keeruline lugeda?

Peamine põhjus on see, et kaudset meetodit peetakse koostamisel lihtsamaks. Teisest küljest tuleb seda arvamust lugeda ekslikuks, sest ka kaudse meetodi puhul on vaja süüvida kogu aruandeperioodi tehingutesse elimineerimaks mitterahalised tehingud. Otsemeetodi kasutamisel on vaja iga raha liikumist sisaldav tehing klassifitseerida vähemalt IAS 7 soovituste kohaselt.

Tagantjärele võib see tegevus kujuneda üsna töömahukaks ja kalliks. Tehes seda reaalajas, on vajalik tarkvaraline tugi. Juba on ka Eesti majandustarkvaraturul programme, mis toetavad rahavoogude aruannete koostamist otsemeetodil. Sellise tarkvara abil on võimalik otsemeetodil rahavoogude aruanne lülitada ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks kasutusel olevate aruannete hulka, lisades sellega ettevõtte juhtimisele täiendava mõõtme.

Teiseks põhjuseks on otsemeetodil koostatud aruande nõrgem seos bilansi ja kasumiaruandega: see muudab keeruliseks rahavoogude aruande kontrollimise ainult bilansi ja kasumiaruande abil, süvenemata raamatupidamisregistritesse. Eeltoodut arvestades, võib järeldada, et otsemeetodil koostatud aruande eelised on kaalukamad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:45
Otsi:

Ava täpsem otsing