Wõro: tootja on kui vorst kahe leiva vahel

"Võileib ise on ilus, aga millised on need surved ja pinged, seda me näeme," rääkis Kaare. Ühelt poolt pigistavad tööstust toorainemüüjad ja kallinev tööjõud, teiselt poolt kaubandusketid. "Et jaekaubanduse survele väärikalt vastata, peab tootma väga efektiivselt," lisas Kaare.

Kaare sõnul on tootearendus karm paratamatus. Tema sõnul on Eesti vorstiletid välismaa lihatoodete lettidest kolm korda pikemad. "Eestis on lihalett 30 meetrit ja olulist spetsialiseerumist pole toimunud," rääkis ta. Samas nõuab tarbija uusi maitseid ja toodete eluiga muutub aina lühemaks.

"Pole võimalik toota lihtsalt vorsti," ütles Kaare, "peab olema mingi lisandväärtus, on vorst siis viilutatud, kasulike bakteritega või mida iganes."

Kaare on veendunud, et toiduainetööstus muutub senisest innovaatilisemaks. "Ilma lisaväärtuseta toodet pole enam võimalik müüa," sõnas Kaare. Wõro Kommertsis kestab tootearendusprotsess keskmiselt ühe aasta. Sedamööda, kuidas uued tooted turule tulevad, võtab Wõro väiksema müügieduga vorste tootmisest maha.

Kaare märkis, et Eestis ta ökotrendi veel ei tähelda, see on ilmselt eestlase mõtteviisile võõras või osutunud liiga kalliks. "Aga kindlasti ta tuleb," ütles Kaare.

TNS Emori bränditurunduse osakonna juhataja Aivar Voogi sõnul võib tarbimine väheneda, aga see ei tähenda, et tarbija ostab vähem toidukaupa. "Ta ostab odavamat, kuid suuremas koguses," rääkis Voog. Toidukaupade osa ostukorvis võib majanduslanguse ajal suureneda, sest stress suurendab söögiisu.