Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Debatt: Kas on põhjust karta Euroopa Kohut?

ÄP 06. mai 2008, 00:00

Aastal 2001 leidis Euroopa Kohus Athinaiki asjas (nn Kreeka kohtulahend), et ELi ema- ja tütaräriühingute direktiiviga keelatud dividendilt kinnipeetavaks maksuks tuleb lugeda igasugust maksukohustust, mis tekib dividendimaksega tütarettevõtjalt emaettevõtjale. See lahend seadis ohtu ka Eesti äriühingute tulumaksu, mille tasumise hetk on kasumi teenimiselt lükatud kasumi jaotamisele.

Kreeka kohtulahendile on aastate jooksul lisandunud lahendid kolmes muus vaidluses, kus Euroopa Kohus luges direktiiviga keelatud maksuks vaid sellist maksu, kus muude tingimuste kõrval on maksumaksjaks just aktsionär või osanik (emaettevõtja). Eestis maksab äriühingu tulumaksu aga tütarettevõtja. Lisaks on tänaseks kogunenud ka muid argumente ja piisavalt õiguslikku alust, väitmaks, et Eesti võiks oma seniste maksustamispõhimõtetega jätkata.

Kreeka kohtulahendist tulenevalt lisati ELiga liitumise lepingusse üleminekusäte, mida omal ajal peeti Eesti riiki kaitsvaks sätteks (keegi ei saa Eesti riiki kohtusse kaevata). Nüüd aga loetakse seda Eesti võetud kohustusena muuta tulumaksuseadust hiljemalt 2008. aasta lõpuks.

Märtsi lõpul vastu võetud muudatuste eesmärk ongi liitumislepinguga võetud kohustuse täitmine ja Eesti positsiooni tugevdamine.

Aastal 2009 äriühingute maksubaas sisuliselt ei muutu. Endiselt maksustatakse äriühingu jaotatud kasumit, samuti kingitusi, annetusi, vastuvõtukulusid ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid. Nende kulude ja väljamaksete aastapõhise koondsumma arvutamine näitab senisest enam, et Eestis on tegemist nn ettevõtte tulumaksuga.

Maksuekspertide seisukohad seadusemuudatuste vettpidavuse kohta on erinevad. Eeldatavalt võib kohtusse minna kas Euroopa Komisjon või mõni ettevõtjatest, kel huvi Eestis jaotamata kasumina kogunenud miljonid ja miljardid välismaisele emaettevõtjale maksuvabalt välja maksta. Eesti riigi headele argumentidele vaatamata ei saa võimalikku kaotust siiski täielikult välistada. Euroopa Kohus on ka varem üllatuslikke lahendeid teinud.

Ettevõtja ei peaks võimaliku kohtuvaidluse pärast otseselt muret tundma, kuna äärmisel juhul võidakse tulumaksuseaduse vastavad sätted tunnistada kehtetuks ja pärast 2008. aasta lõppu jaotatud kasumilt makstud tulumaks ettevõtjaile tagastada. Kui see peaks juhtuma, tuleb iga ettevõtja õigust maksutagastuse saamiseks hinnata eraldi. Igal juhul saaks Eesti riigi jaoks negatiivne lahend ettevõtjate maksukoormust tagasiulatuvalt vaid vähendada, mitte suurendada.

Peame muudetud tulumaksuseaduse vaidlustamist Euroopa Komisjoni poolt ELi direktiividele ja kohtulahenditele mittevastavuse tõttu vähetõenäoliseks.

EL nõudis meilt ema-tütarühingute direktiivi (90/435/EMÜ) täielik kohaldamine aastast 2009, milleks Eestile anti üleminekuaeg. Meie maksusüsteemi põhisisu on maksustamishetke edasilükkamine - äriühingu kasumi jaotamise hetkele. EK ei ole Eestilt nõudnud, et äriühingute maksustamine peaks tingimata toimuma kasumi teenimise ajal.

Direktiivi eesmärk on vältida topeltmaksustamist ja välisriikide äriühinguile makstavate dividendide koormavamat kohtlemist võrreldes riigisiseste dividendidega. St tütarühingu emaettevõtjale jaotatav kasum peab olema vabastatud kinnipeetavast maksust.

EL käsitles Eesti äriühingute tulumaksu kinnipeetava maksuna. Seda mitte maksusüsteemi sisu, vaid vormilise tunnuse alusel, lähtudes ühest Euroopa Kohtu lahendist. Siit järeldus, et kui Eesti kõrvaldab need tunnused, mis võimaldavad vormiliselt käsitleda tulumaksu kinnipeetava maksuna, on ühtlasi EK etteheidete alus ära langenud.

Seda Eesti just tegigi. Arengud toimusid ka ELis. Ühes kohtuasjas pani Euroopa Kohus paika tunnused, mis peavad olema täidetud, et maks kvalifitseeruks kinnipeetavaks maksuks: see on iga maks, millega maksustatakse tulu, mis on saadud liikmesriigis, kus dividende välja makstakse, kui maksukohustus tekib dividendide või muude kasumieraldiste väljamaksmise tõttu, kui maksubaasiks on dividend vm kasumieraldis ja kui maksukohustuslane on dividendi saaja.

Muudatuste tulemusena ei esine Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis ühtegi kinnipeetava maksu tunnust: maksustamine on aastapõhine, maksukohustus ei teki enam üksi dividendide väljamaksmise tõttu; jaotatud kasum ei ole enam eraldiseisev maksuobjekt, vaid on üks maksubaasi komponent; dividendi saaja ei ole maksukohustuslane.

Seadus sätestab äriühingute tulumaksu avansiliste maksete tasumise kohustuse ja neid saab lõplikust maksukohustusest maha arvata. Rahvusvahelises praktikas ei ole kinnipeetava maksu avansilisi makseid. Ka topeltmaksustamise vältimise reeglid näitavad, et Eesti äriühingu tulumaks ei ole kinnipeetav maks. Eesti järgib täielikult ema-tütre direktiivi. Võrdselt koheldakse residente ja mitteresidente, riigisiseseid ja piiriüleseid dividende jm kasumijaotisi. Eesti on kohustuse täitnud. Kui aga keegi - mõni ettevõtja, liikmesriik - Eesti tõesti kohtusse kaebab, tuleb Eestil oma õigusi ja huve kaitsta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing