Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suukorvist ja kõrghoonest
Üld- ja teemaplaneeringute koostamine on keerukas ja aeganõudev protsess. Et tulemus toetaks linna jätkusuutvat arengut, tuleb käsitleda teemasid sidusalt ning huvigruppide soove tasakaalustades. Linna peaarhitektina pean oma kohuseks suhelda ajakirjandusega, et selgitada planeerimisotsuste tagamaid. Teen seda meeleldi, sest kvaliteetne elukeskkond puudutab igaüht ning linlaste kaasatus planeerimisotsustesse näitab (linna)kultuuri taset.
Seega oli kutse kommenteerida hiljutist kõrghoonete teemaplaneeringut teretulnud. Ehkki Äripäev keskendus vaid Tondi kõrghoonetele, pidasin selgitust vajalikuks, sest ala liideti teemaplaneeringusse otse vastuvõtmise eel. Kuigi artiklis tsiteeriti ka mind, kajastati seal linnaplaneerimist kahjuks pealiskaudselt ja tendentslikult. Sel reedel kandsin ma Äripäeva suukorvi. Samas väärivad esitatud küsimused siiski vastuseid.
Miks ei toetanud Tallinna linnaplaneerimise amet 2007. aasta alguses Tondi kõrghoonete ala liitmist teemaplaneeringusse?
Tookord esitati üldsõnaline taotlus kanda Farmaatsiatehasele kuuluvad krundid teemaplaneeringusse kõrghoonete piirkonnana. Puudus linnaehituslik analüüs. Ei saa lähtuda vaid ühe maaomaniku soovist - ala tuleb käsitleda tervikuna. Väljaspool linnakeskust kavandatakse uued kõrghooned magistraaltänavate ristmike lähedusse, kus hooned pääseksid linnaehituslikult mõjule, tekitamata tõsisemaid liiklusprobleeme. Taotlusest ei selgunud ka kõrghoonete linnaehituslik lisaväärtus.
Millistel linnaehituslikel kaalutlustel liideti Tondi kõrghoonete piirkond teemaplaneeringusse?
Räägitakse vajadusest leevendada valglinnastumise kahjulikku mõju. On soovitatud viia tootmine linnakeskusest välja ning tihendada neid alasid ehituslikult, rajada linnaosa tähtsusega segafunktsioonilised keskusepiirkonnad, edendada ühistransporti. Aktiivselt areneb Pärnu maantee ja raudtee vaheline ala. Selle detailplaneeringuid menetledes jõudis amet kavani rajada Pärnu maanteega paralleelselt piki raudteed kulgev jaotustänav ja pikendada trammiliini Järve keskuseni. Piirkonna ühistranspordiühendus on suurepärane. Äripiirkonna sidumiseks Kristiine elamualadega toetab amet Tondi kõrghooneala lisamist teemaplaneeringusse tingimustel, et raudtee, Tondi ja Seebi tänava vaheline ala kujundatakse mitmefunktsiooniliseks keskusealaks, eramaa arvel moodustatakse transpordimaa kinnistud Tondi tänava laienduseks ning tagatakse kergliiklusteede ohutu ristumine raudteega Seebi tänava piirkonnas.
Miks liideti Tondi kõrghoonete piirkond teemaplaneeringusse alles vahetult vastuvõtmise eel?
Teemaplaneeringu eelnõu valmides polnud ametile esitatud maaomanike ühist arenguvisiooni. Samas andsid Kristiine halduskogu ja linnaosavalitsus teemaplaneeringule tingimusliku kooskõlastuse, milles soovisid liita Tondi piirkonna planeeringusse. Amet kaalus tingimuse täitmist enne teemaplaneeringu kehtestamist eeldusel, et esitatakse arenguvisioon. Siis tulnuks aga korrata avalikku väljapanekut. Kõrghoonealade loetelu laiendamisest Kristiine üldplaneeringu või teemaplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses loobuti, kuna see kahjustaks äsjakehtestatud teemaplaneeringu mainet. Otstarbekaim lahendus on liita Tondi kõrghoonete ala teemaplaneeringusse selle vastuvõtmisel, koos lisatingimustega detailplaneeringu koostamiseks.
Autor: Endrik Mänd