Serbias lõi börsil elu keema

Valitsust veel moodustatud ei ole ja seetõttu on ka börsil võimalikud tagasilöögid.

Juba läinud neljapäeval algasid Serbia investorite seas spekulatsioonid, et valimised võivad anda tõuke Serbia börsi tõusuks. Optimistlikud väikeinvestorid ostsid reedel börsi 4,4 protsenti plussi. Valimistel läks üle ootuste hästi - esmaspäeval lendas Belgradi juhtiv aktsiaindeks 12,9 protsenti üles, 1888,17 punktile. Teisipäeval andis börs veidi järele, langedes 4,2 protsenti.

Esmaspäeval Belgradis võimsal tõusupäeval analüütikute ja aktsiamüügimeestega rääkides oli valitsev ettevaatlik optimism.

"Poliitika ei ole kõige olulisem," ütles oma töölaua taga hiiglaslikus kabinetis vanalinnas asuvas kontoris töötav Prospera aktsiate müügidirektor Dusko Pavlovic.

"Kosovo teema on ajalugu - meie esivanematele oli see oluline. Meie aga peame vaatama tuleviku. Küll valitsus kah moodustatakse. Olulisem on hoopis see, kuidas majandusel ja ettevõtetel läheb."

Serbia börsil domineerivad pangad. Mitmes Eesti fondiski olevasse Aik Bankasse ei suhtunud ta isiklikult kõige soosivamalt, ehkki see on nende soovitatud aktsiate nimekirjas. Nad on eemaldunud tavapangandusest - see on nagu suur riskifond, kes teenib märkimisväärse osa kasumist maatükkide ja aktsiapakkide ostust-müügist.

Talle meeldivad Belgradi börsil olev suurima turuväärtusega Komercialna Banka ja Serbia suuruselt teises linnas tegutsev keskmise suurusega Metals Banka, kes võivad mõlemad osutuda ülevõtmisobjektideks. Veel on tema sõnul ostmist väärt piimakombinaat Imlek, toiduainetööstus Sojaprotein ning ehitaja Energoprojekt Holding.

Korduvalt katkestab meie vestluse telefonihelin. Ta ütles, et sellistel tõusupäevadel nagu täna on hea kundedega rääkida. Aasta on olnud börsil kehv, languspäevi on rohkem jagunud. Aasta algusest on börsiindeks kukkunud 22 protsenti, aastaga 44 protsenti.

"Kui satud Aafrikasse, näed koledaid korruselamuid nagu siin Belgradis, siis ei ole vaja küsida, kes need ehitas - Energoprojekt," ütles Dusko Pavlovic. "Tito ajal hakkas ettevõte välismaal tegutsema ja teeb seda siiani. Nad ei pea võitma tellimusi Serbias - neil on juba pea miljardi euro eest tellimusi, mida on vaja täita. Kasumite poolel nende edukus väga veel välja ei paista. Ma laseks seal 300 pensionieelikust töötajat lahti ja võtaks sama palju uusi asemele."

"Seda aktsiat Eesti fondidel ei ole," lõid Pavlovici silmad särama. "Serbia suurim piimakombinaat, kes laieneb ka mujale. Piimatoodete nõudlus kasvab ja hind tõuseb. Me prognoosime perioodiks 2006-2010 aastas keskmiseks käibe kasvuks 28 protsenti. Loobutakse madala marginaaliga toodetest jäätise, jogurtite ja juustu kasuks."

"Panganduses ei ole elu meelakkumine," suhtus pangaaktsiatesse ettevaatlikumalt Raiffeisen Banki analüütik Ljiliana Grubic.

"Keskpank karmistab inflatsiooniga võitlemiseks pangandusnormatiive. Pangad peavad kaasama täiendavat omakapitali. Uued pangad tulevad turule. Konkurents tõmbab marginaale koomale."

Ta lisas, et läbipaistvusega on ettevõtetel väga suuri probleeme. Pankade kõrval on veel vaid mõni ettevõte, kes avaldab kvartalitulemusi.

"Nagu näed, ei ole siin analüüsi tegemine lihtne," lisas Ljiliana Grubic. Ta soovitas osta vaid likviidsemaid aktsiad.