Teeme nii, nagu Eestil kasulik

Seda arvamuslugu ärgitas kirjutama hiljutine toimetaja repliik "Metsas leidub muudki peale tululiku puupõllu". Pealkirjas on ühelt poolt õige väide: meie metsades on tõesti palju mitmekesisust. Teisalt, puu- või puidupõllul on metsameeste slängis kindel ja veidi halvamaiguline tähendus: põllumaadele rajatud istandused ja ka looduslikku mitmekesisust mittearvestavad ning üliintensiivse majandamise tulemusel vaesestunud metsad. Eesti mitmekesist metsa selle nimega ristida on minu arvates ebaõiglane. Eesti metsad ei ole ega saa kunagi puidupõlluks.

Metsade kaitse alla võtmise üks vältimatuid eeldusi on kindlasti nende mitmekesisus ja seda on riigimetsal jätkunud. Riigimetsa 820 000 hektarist on hoiumetsadena range kaitse all 15,4% ja siin mingit metsa majandamist ei toimu. Hoiumetsade osakaal on viie aasta jooksul kasvanud 2%. Oleme EList antud kaitse alla võtmise ülesannet täitnud usinalt, vastuvaidlematult ja edukalt.

Metsade tervikilme määrab tulundusmets, mille osakaal on 64,9%. Lageraiet peavad asjast mitteteadjad sageli laastamise sünonüümiks. Riigimetsa keskmine lageraie raiesmiku pindala oli mullu kõigest 1,7 ha. Meie mets on mosaiikne, sest mullastik on väga mitmekesine. Ja ega see lageraie alagi pärast raiet nii lage olegi - raiesmikule jäävad säilikpuud ja lamapuit, mille eesmärk on samuti mitmekesisuse säilitamine. Ühe säästliku metsamajandamise näite tooksin veel: juba kuuendat kevadet valitseb RMK majandatavates riigimetsades 15.04-15.06 raierahu, mis on suunatud lindude pesitsuse ja õrnade metsamuldade kaitseks. Raie- või linnurahu (heal asjal mitu nime!) on meie enda mõeldud-tehtud ettevõtmine. Säilikpuude ja lamapuidu raiesmikele jätmise mood on tulnud Skandinaaviast.

Põhjamaades liikudes on mulle kõrva jäänud nende mõte: me teeme seda nii, sest selliselt on Norrale (või Soomele või Rootsile) kasulik. Võtaks Eestiski selle lihtsa, aga edasiviiva mõtte tegutsemise aluseks.

RMKs käib juhtimisstruktuuri ümberkorraldamine, mida on ka metsareformiks nimetatud. Senise universaalse, kõik-teevad-kõike juhtimismudeli asemele tuleb spetsialiseerumine metsa haldamisele, metsa majandamisele ja puidu turustamisele. Metsa haldajad teevad metsakasvatuslikke otsuseid. Metsa majandajad organiseerivad raiet, metsaistutust ja -hooldamist. Turustajad müüvad puidu ja otsivad uusi ärisid, näiteks raidmete müük soojusenergiaks.

Struktuurimuutuse vajadus oli juba viis aastat tagasi selge, sest meie kliendid ja partnerid on oluliselt muutunud. Juhtimisstruktuur ei ole asi iseenesest, vaid eesmärkide saavutamise vahend. Ei tasu karta, et alates juulist jääb tee päästeameti autole metsatulekahju juurde juhatamata. Metsahalduse metsnikke tuleb 78, kõigil ka GPSid autos. Riigimetsa on majandatud, majandatakse nüüd ja tulevikus säästlikult ning meie metsad ei saa kunagi pelgalt puidupõlluks.

Autor: Tiit Timberg