Lapsepõlve alusta oma firmaga

Lisaks teenis Sigma 11,5 miljonit krooni kasumit. Kui sellele 900 000 krooni otsa panna, saab summa, mis paar aastat tagasi ettevõtte kontol jaotamata kasumina lebas. Pool sellest kuulub Georg-Henrile ning teine osa tema partnerile.

Sigma tööportfelli kuuluvad Kiili vallas teede ning tehnovõrkude ning ühe Maxima poe ehitus, lisaks kuulub ettevõttele viie ja poole hektari suurust maatükki Luige külas, kuhu müüakse krunte, millest odavaim maksab 1,4 miljonit ja kalleim 1,7 miljonit krooni.

Ettevõttel veel natuke alla nelja hektari maad Peetri külas Tammiksalus ning mõned üksikud krundid põhiliselt Harjumaal. Ah jaa, Georg-Henri Allas on üheksa-aastane ja ta käib teises klassis.

Ja tegu pole teps mitte noorima Eesti firmaomanikuga. Äriregistri andmeil on kõige noorem vaid kaheaastane, kusjuures nii noore omanikuga firmasid on kokku seitse.

Et vanusega tuleb tarkus ja elukogemus, näitab ka see, et kolmeaastaste omanikega ettevõtteid on kümme, samas kui nelja-aastased on juba laisemad ega viitsi vist eriti firmasid registreerimas käia ning seega on neil äriühinguid kaheksa.

Tegelikult pole Georg-Henrigi ainuke oma vanusegrupis - lisaks temale on veel seitse ettevõtet, kus mõni tema eakaaslane niite tõmbab.

Seletuse Sigma Arendus omaniku kohta annab aga lühike kõne ettevõtte juhatuse liikmele Andreas Patrinile, kes näib küll häiritud olevat, kuid nõustub siiski paar lauset ütlema.

"Jah. Ta on mu poeg. Igal inimesel on oma mõtted ja arusaamad. Ega erilist põhjust polegi," vastab Patrin küsimusele, miks ta ise omanikeringis pole, kuid ta täisealine partner on.

Uurides, kuhu läheksid firmast dividendid, ütleb Patrin, et ega ta ahne pole ja sellest, mis ta teenib, talle piisab.

Kas firmaomanik juhtimises ka osaleb? "Ta käib küll teises klassis, kuid kindlasti annab ta mulle nõu. Lapsed lasevad tihtipeale väga huvitavaid fraase lendu," muheleb isa.

Justiitsministeeriumi ametnikud lõid aga lapsfirmaomanikke puudutavad küsimused hetkeks tummaks.

Pikapeale kokku saadud vastuses, mille ministeeriumi pressiteenistus edastab, leiab kolme sorti põhjuseid, miks laps omanikeringis võiks olla: lapsele kindlustatakse vara, mida tema täisealiseks saamiseni haldavad ema-isa, laps saab päranduse ning last kasutatakse ära.

"Lapsevanema huvi anda oma äriühingu osa alaealisele lapsele võib tuleneda näiteks sellest, et soovitakse omada alla 1/10 osadest või aktsiatest, sest siis ei kuuluta nende isikute ringi, kelle suhtes on rakendatav ärikeeld," kirjutab pressiesindaja Mart Siilivask vastuses. Teise näitena toob Siilivask selle, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist. "Kui isik ei ole enam osanik või kuulub talle osa, mille suurus on 5 protsendist väiksem, siis on osaühingul võimalik talle lihtsamalt laenu anda."

"Äkki ta soovib kunagi pedagoogikavaldkonnaga tegelema hakata," mõtiskleb jurist Alar Salu, kes on oma tütre Ann Anete teinud lasteaedade operaatorfirma Tasakaal Invest üheks omanikuks.

Salu jutu järgi haldab eelmise aasta algul loodud ettevõte otseselt kahte lasteaeda ning kaudselt seitset.

"Minu arvamus on, et miks mitte taoline võrgustik luua oma lapse tuleviku nimel," lisab Salu, kuigi räägib, et lasteaiaäri toob vähe tulu.

Pärin, kas last on ka informeeritud firmaomaniku staatusest.

"Niivõrd, kuivõrd viieaastane nendest asjadest aru saab," ütleb. Seega pole olukordi, et laps käiks lasteaias laiamas ning seda enda omaks kuulutamas?

"Kümme aastat tagasi, kui kellelgi oli Hansapanga aktsiaid, siis arvas ta pangakontorisse minnes, et isegi printer on tema oma. Omanikuõigused töötavad aga tegelikult teistmoodi, nii et sellist asja pole, et ta lasteaeda enda omaks kuulutaks," kommenteerib Salu.

Kuigi professionaalne kretinism paneb kahtlustama, et enamiku firmades, kus lapsed omanikud, tegeletakse kuritegevusega ning seaduseaukude ärakasutamisega, pole see tõenäoliselt siiski nii.

Ettevõtete puhul, mida Äripäev uuris, oli enamasti tegemist pärandamisega.

Näiteks kõnekeskuse TC Partneri omanikfirma Laursen OÜ kuulub kaheaastasele Andreas Aarmale, kes päris ettevõtte oma isalt Andres Aarmalt. "Elus ikka juhtub asju. Praegu ei teagi, kuidas edasi minnakse. Firma toimib edasi," räägib selle kohustused üle võtnud Lauri Paal küsimuse peale, mida lapse osadega edasi tehakse. Pikalt Paal asjast rääkida ei taha, sest tegemist pere jaoks tundliku teemaga.

Domus Kinnisvara juht Raul Reino sõnab jällegi, et kolmeaastane Rosete Liis Kannike, kes väikese osa firmast isalt päranduseks sai, jääb firmaomanikuks. "Kuna Eesti seadused päris lihtsalt firmat lapse nimelt ema nimele vormistada ei lase, siis jääb praegu nii. Pole ka vajadust midagi muuta," lisab eelmisel aastal 12,5 miljonit krooni käivet ja 1,5 miljonit krooni kasumit teinud Domuse juht.

Autor: Gert D. Hankewitz