Michael Roos: intelligentne titaan

Ärgu eestlased kahelgu: 143 kilo kaaluva ja 2 meetrit pika Roosi sportlasekarjäär avaldab muljet. Oleme sest vähe kuulnud, kuna meil Ameerika jalgpalli ei jälgita - kuid ameeriklased võivad teile öelda, et tegemist on tõelise andega.

Esiteks juba sellepärast, et Roos alustas alles keskkooli viimases klassis. Ameerikas teatavasti aga mängib iga poisike jalgpalli, nii et Roos pidi omavanused kiirelt kinni püüdma. Ja seda ta tegi: kohe pärast ülikooli lõpetamist profiliigasse palgatud mees teenib praegu oma väljakupositsioonil mängivate kolleegide seas suuruselt kolmandat palka.

Roosi hüppelauaks sai 2005. aastal peetud ülikooli viimase kursuse tähtmängijate võistlus, mis mõeldud esitlusena talendijahtijatele. Väikekooli nooruk sattus vastamisi oma lennu tähtedega üle USA.

"Enne seda polnud kellelgi aimu, mis mehega tegu," räägib Michaeli agent Cameron Foster. "Michael võistles parimatega, ja oli neist üle."

Pärast seda sõlmis eesti poisiga lepingu Tennessee Titans. Titaanide sinisärgil numbrit 71 kandev Roos on olnud sellest ajast meeskonna avakoosseisus igas mängus ligi poolsada korda järjest.

Titans paneb talle suuri lootusi. Vast pole mõtet lugejat piinata detailidega saavutatud jardide statistikast, aga lühidalt on lugu järgmine. Meeskonna sisuline kapten on mängujuht (quarterback), kes peab leidma vaba mängija, kes palli väljakul edasi ja lõpuks üle otsajoone toimetaks.

Ründekaitsjate, teiste seas ka Michaeli kohustus on seda meest kaitsta ja vabu auke luua, kust pall läbi saaks. Meeskond loodab, et just Michael ja noor mängujuht Vince Young moodustavad koos selgroo, mis Titansile edu toob. Foster ütleb, et Roos on sündinud suureks sportlaseks. Talle on antud peale võimsa keha ka kiire taip.

Roos ise leiab, et tema edu on segu raskest tööst ja treenerite kuulamisest. "Teen, mida treenerid nõuavad," nendib end kohanemisvõimeliseks pidav Roos. Rääkides kohanemisvõimest: 10aastaselt USAsse saabudes ei osanud poiss sõnagi inglise keelt. Algseid suhtlemisraskusi peab ta tänini suurimaks katsumuseks.

Aga jah, mis on selles "kenas ja mõistlikus" siis haruldast? Foster võib täpselt öelda. Kui ta Michaeli äsja sõlmitud 430 miljoni kroonise lepingu üle läbirääkimisi pidas, siis teatas ta Titansitele: "NFLis on viis Michaeli tasemel kaitsjat. Neljale neist on esitatud kriminaalsüüdistus. Keda tahate teie oma meeskonnas näha?"

Lõõgastumine tähendab paljudele profijalgpalluritele kaklusi stripiklubis. Paljud NFLi tähed on mehed, keda pimedal tänaval näha ei taha. Roos on teist masti mees. Suurima unistusena nimetab ta laste saamist. Pärast trenni läheb ta koju naise juurde.

Palju sportlasi veetakse USAs ülikoolist hädapärast läbi. Ent 10aastaselt Eestist tulnud Roos oli juba keskkoolis priimus ja lõpetas ülikoolis edukalt nii rahanduse kui ka majanduse eriala.

Roos elab abikaasa Katherine'iga klubi kodulinnas Nashville'is kenas linnamajas. Parajasti oma kohvikut avav Katherine on ülihea kokk. Seepärast ei käi 25aastane miljonär isegi eriti tihti väljas söömas.

Roos tegi hoopis algust heategevusega. Michael Roos Foundation kogus mullu esimese heategevusõhtuga 4 miljonit krooni, millest suurem osa läheb Roosi alma mater'ile East Washingtoni Ülikoolile ja lasteühendustele. "Nendeta poleks mind siin," ütleb Roos. "Olen alati arvanud, et need, kel paremini läheb, peavad aitama neid, kel on vähem vedanud."

Roos peab ennast Eesti ameeriklaseks. Tõsi, emakeele on ta unustanud - ka intervjuu andis ta inglise keeles. Michael nendib, et ta ainuke emakeelne sõna on "tere". Siiski, "Haapsalu" või "Taebla" kõlavad aktsendita. Nime vahetas ta Mihklist Michaeliks vaid aasta tagasi. Mitte piinlikkuse pärast, dokumente oli tüütu ajada.

Mullu käis Roos esimest korda pärast USAsse kolimist Eestis: jalutas Tallinna raekoja platsil, sõitis kodukohta Taeblasse. Roos tahaks rohkem kodus käia. Ta ei välista, et soetab Eestisse kinnisvara.

Kui Roos poleks sportlane, siis oleks ta finantsnõustaja. Võimalik, et selleks ta ka saab, kui jalgpallurikarjäär seljataga. Finantsportfell on tal olemas. Foster arvab, et Michael ilmselt säästab. "Kui ta on pooltki mõistlik, on tema lapselapselapsedki jõukad."

Aprillis kirjutas Michael Roos alla lepingule, millega ta teenib kuue aasta jooksul 43 miljonit dollarit (430 miljonit krooni), millele lisandub 1,5 miljonit dollarit (15 miljonit krooni) boonust.

Selle lepinguga ei saanud ta mitte ainult enimteenivaks eesti soost sportlaseks, vaid ka sissetulekult kolmandaks meheks oma positsioonil NFLis. Mänedžer Mike Reinfeldt kommenteeris AP-le, et kui osapooled istusid lepingu üle läbi rääkima, saadi kiirelt aru, et istutakse ühel pool lauda. Polnud raske leida sobivat lepingut mängijale, kes "tahab siin olla, kellele meeldib Tennessee ja tema mängukaaslased".

Teised eesti soost sportlased pole ilmselt kunagi ligilähedaseltki 70 miljoni kroonist aastapalka teeninud. Näiteks Markko Märtini aastasissetulekuks hinnati tema karjääri tipul umbes 20 miljonit, samasse suurusjärku jäid ka Mart Poomi sissetulekud.

Et olla NFLis, pead sa olema parim. Et olla NFLis suur mängija, pead sa olema eriline inimene. Neid on käputäis, Michael on üks neist. Esiteks on tal suurepärased füüsilised eeldused. Ta on tohutu mees, hiiglaslike jalgadega. Ta ei saa viga, kui saab hoope jalgadesse.

Teiseks on tal tähelepanuväärne mõistus. Vähesed suudavad tema kombel väljakul silma peal hoida. Kolmandaks on ta hea inimene ja abikaasa. Mina loodan, et ta on 15 aasta pärast veel väljakul. Kui keskmine NFLi karjäär kestab kaks aastat, siis parimate mängijate karjäär võib olla 20 aastat pikk.

Minu meelest on Michael saanud kaitsjana teenimatult vähe tunnustust. Teda ootab palju ees.

Fännibaas on Nashville'is tulihingeline. Mina ju mu mees ei jäta ühtegi mängu vahele. Mulle teeb alati suurt rõõmu, kui Titans leiab haruldase ande, kes ei käinud suures jalgpallikoolis. Kui nägin, et oleme palganud Roosi, olin fänn valmis. Mul on hea meel, et Roosiga sõlmiti vääriline leping.