Eesti otsustab täna

Eestis on seesama leping täna kinnitamisel riigikogus. Teadsite?

"Kujutage ette, et kulutaksime praegusel ajal mitte ainult rahalisi, vaid ka vaimset ressurssi mingite jaburate vaidluste peale," ütleb Kilk ja meenutab kampaaniapäevi Eesti ELiga liitumise referendumi eel. "Ega tagantjärele võttes väga sisukas debatt ei olnud, igasugused marginaalid lõid äkki särama," lisab ta ja tõdeb: "Eesti variant (kinnitada Lissaboni leping parlamendis - toim) on ratsionaalsem."

Ent ka ratsionaalsel variandil on varjukülg, mis ilmutab end sedasama artiklit kirjutades. "Ma tean, et on olemas selline leping ja kurbusega pean tunnistama, et sellega minu teadmised ka lõpevad," ütleb Skanska juhatuse esimees Olle Horm ja tituleerib end "lambukeseks, kes ei oska kaasa rääkida". Ka Stora Enso Mets nõukogu esimees Rait Hiiepuu tõrjub, et pole teemaga tegelenud. "Ma ei tea, kas mul peaks piinlik olema, aga ma ei ole seisukohta kujundanud," ütleb ta.

Iirlased ilmselt vastust võlgu ei jääks - kui mitte poolt või vastu, siis vähemalt segaduses on nad küll kogu vastaka infoküllasuse keskel.

Kas uskuda neid, kes väidavad, et Lissaboni leping avab ukse ELi maksupoliitika ühtlustamisele ja sunnib Iirimaad madalatest maksudest lahti ütlema? Või neid, kelle sõnul sunnib leping katoliiklikku riiki pehmendama oma rangeid abordi- ja eutanaasiaseadusi ning viib iirlased võõrasse sõtta, avab väravad välismaise toidu tulvale, mis riskib Iirimaal 50 000 talunikku tööta jätta? Või oleks referendum hoopis hea võimalus pahameelt avaldada korruptsiooniskandaalidesse kistud kohalike poliitikute vastu?

Vastastel värvikaid argumente jagub ja ka Iirimaa peaminister tunnistab, et pole lepingut ise läbi lugenud.

"Jah"-leeri seis on nigelam, ehkki siia on koondunud kõik suuremad erakonnad, ametiühingud ning talunike ja ettevõtjate keskorganisatsioonid. Pole keskset ideed, mida afišeerida ega otsest kasu.

Peamiselt keskendub leping ELi institutsioonide reformimisele, mis on vajalik suurenenud liikmeskonnaga liidu töövõime tõstmiseks. Tavakodanikku see vaevalt morjendab.

Liiale ei maksa minna ka ähvardustega dramaatilistest tagajärgedest ega juttudega, et üle 300 lehekülje teksti on loetamatu ja tehniline. See tekitaks trotsi ja kahtlustusi.

Nii on Brüssel juba mitu kuud kikivarvul kõndinud ja teravamad teemad kalevi alla peitnud, et iirlasi mitte mingil juhul provotseerida, tunnistas üks Eesti diplomaat.

Isegi ilmaprognoos on homme määrav, sest päike toob välja rohkem valijaid ja suurem aktiivsus soosib "jah"-leeri väljavaateid.

See, et just tänu Euroopa Liidu turule ja abirahale, mida on 35 aasta jooksul riiki tulvanud üle 50 miljardi euro, on Iirimaast saanud üks ELi jõukamaid riike ja tuntuim edulugu, positiivset hääletustulemust ei kindlusta. Juba söödud leib ununeb kergesti.

Rein Kilk tunnistab, et vaadates Eesti valitsuse rapsimist riigieelarvega ning parlamendi vangerdusi alkoholikeelu ja kaevelubadega, ei usu ta enam, et saame ise oma asjadega kõige paremini hakkama.

"Tuleb tunne, et tule Brüssel appi, tulge aidake sotti saada, mis meil toimub," ütleb Kilk arutelu sekka Lissaboni lepingust.

Kilk ei näe probleemi, et näiteks Euroopa Komisjoni reform jätaks Eesti tulevikus ajutiselt oma volinikuta. "Siim Kallas on tubli mees, kuid pigem on ta Euroopa huve esindanud," ütleb Kilk. Ka see ei hirmuta, et lepingu järgi väheneks liikmesriikide vetoõigus. "Senine ELis oleku praktika on ainult positiivne olnud," ütleb Kilk ja kiidab odavamaid rändlustasusid. "Ma ei usu, et mingeid rumalusi tehakse," lisab ta ja leiab kinnitust ELi ja USA praegust rahapoliitikat kõrvutades.

Positiivne on ka suund ühtlasema välispoliitika suunas, mis muudab selle jõulisemaks ja vähendab võimalust, et Prantsusmaa teistel suu pidada soovitab.

Kilk ei arva, et Lissaboni leping on ülevärvitud vana, mis ei vasta tänastele väljakutsetele: "See ongi ELi taktika. Aluspõhimõtteid ei muudeta, käib toimiva asja paremaks tuunimine ja timmimine."