Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensioniealised tohtrid jätavad tööturule augu

Ketlin Beljaev 11. juuni 2008, 00:00

Negatiivse pealekasvuga erialasid on terve hulk ja pole teada, kui suur osa 385 sellel aastal lõpetavast residendist otsustab kodumaise haiglatolmu oma jalgelt pühkida, kirjutas Meditsiiniuudised.

Suurimat põuda võib ennustada just lähiaastateks, sest 1995-1998 võeti Tartu Ülikooli riigieelarveliselt vastu vaid 70 arsti aastas.

Selle otsuse tegemisel ei arvestanud toonane rektor Peeter Tulviste väikese nüansiga, et maailma tööturg muutub heade mõtete linnast saadud arstimisoskuste praktiseerimisel vabaks.

Nüüd peab sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Eesti Arstide Liidu vahel sõlmitud konsensusleppe järgi aastatel 2006-2010 arstide iga-aastane koolitustellimus olema 140 põhiõppe õppekohta ning residentuuri koolitustellimus 125 õppekohta. Koolitustellimuse kaudu avalduvad personaliplaneerimise tulemused aga alles 3-5 aasta pärast.

"Selle põhjal võib öelda, et viie aasta pärast ei ole arstide puudus suurem kui täna," märkis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.

Lootust annab Normeti sõnul juurde ka arstide-õdede vähenev soov välismaale tööle minna. Seda kinnitab tervishoiuameti statistika: kui 2006. aastal lahkus piiri taha 14 arst-residenti, siis aasta hiljem tegi seda poole vähem - seitse.

"See, et Eesti arstid tahavad vahepeal välismaale minna ja nad võetakse seal vastu, näitab tegelikult, et neil on kvaliteetne koolitus. Palju rohkem peaksime muretsema, kui keegi neid enam ei tahaks," lausus Jarno Habicht, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa regiooni esindaja Eestis.

"Kuna lähiaastatel väheneb arstide arv umbes 500 võrra isegi juhul, kui mujale tööleminek lakkab, tuleb kasutada iga arstiabi kättesaadavust parandavat meedet," märkis arstide liidu president Andres Kork. Tema sõnul oleks üks varuväljapääs patsiendi võimalus saada plaanilist arstiabi ELi riikides - haigekassa maksaks teenused Eestis kehtiva hinnakirja alusel ja hinnavahe jääks patsiendi kanda. "Rikkuse kasvades saaks võimalust kasutada üha rohkem soovijaid," leidis ta.

Normeti sõnul toetab see ettepanek üldisi ELi isikute ja teenuste vaba liikumise põhimõtteid - Euroopa Komisjonilt peaks aga selleks tulema ka vastava direktiivi algatus. Esialgu on kõik välja käidud tähtajad edasi lükkunud.

Korgi sõnul on takistuseks ka Eesti kuluefektiivseim tervishoiusüsteem ELis. "Valitseb poliitikute soovimatus näidata abivajajatele, kui palju sama aparatuuri ja ravimitega osutatud tervishoiuteenused Euroopas tegelikult maksavad ja kui alarahastatud meie raviasutused on," märkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing