Ülikool ajas kahjulikku korteriäri

Selgus, et 2006. aastal müüs ülikool kortereid ca 335 000 krooni eksperthinnangust odavamalt ning eelmise aasta esimesel poolaastal lausa 552 000 krooni alla turuhinna.

Näiteks ühel juhul müüdi korter 128 000 krooni võrra odavamalt kui eksperdihind, ja seda isikule, kes töötas ülikooli haldusdirektori büroos 11kuulise käsunduslepingu alusel.

Müügitehingute auditeerimisel tuvastas riigikontroll erinevaid praktikaid müügihinna määramisel. Näiteks oli korterikomisjon otsustanud, et ühe korteri müügihinnaks peaks olema 940 000 krooni. Seejärel pöördus ostja (ostetava korteri üürnik, ülikooli haldusdirektori vastutusalas töötav töötaja) avaldusega haldusdirektori poole, kes oli ühtlasi korterikomisjoni esimees, sooviga alandada müügihinda seoses parendustega, mis ta oli korteris teinud.

Avaldusele olid lisatud hinnapakkumised viimistlustööde tegemise ning köögimööbli ehitamise kohta, kuid arveid ega maksekorralduste koopiaid esitatud polnud. Hinnapakkumistes toodud tööde maksumuse õigsust käis kontrollimas kolm ülikooli haldusosakonna töötajat, kelle koostatud akti arvesse võttes tegi haldusosakonna juhataja haldusdirektorile ettepaneku vähendada korteri müügihinda 160 000 krooni võrra ja müüa see hinnaga 780 000 krooni. Nii tehtigi.

2006. aastal müüs ülikool neli ja eelmise aasta esimesel poolaastal kaheksa korterit.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis vastas riigikontrolli etteheidetele, et osa kortereid olid olnud müügis aasta ja kauem ning mitut korterit üritas ülikool müüa tulutult, kuni lõpuks alandas müügihindasid.