Majanduslangus võib pettustele ahvatleda

"Meil olid 1990. aastate alguses majanduses suured probleemid. Finantseerimises, panganduses ja kindlustuses tekkis palju kriminaalset tegevust," rääkis Karhunen.

Inimesi ajas pettuse teele raske finantsolukord. "Noored tahtsid kiiresti saada oma maja, suurt autot, jahti ja nii edasi, aga laenud kasvasid liiga suureks. Need, kel olid head kindlustuslepingud, ütlesid kiire väljapääsu leidmiseks kindlustusfirmale näiteks, et auto on varastatud," rääkis spetsialist. Nii maksis kindlustus auto eest pangale liisingusumma välja ja hädasolija ei pidanud otsima võimalust, kuidas sõidukit maha müüa.

Samamoodi on Soomes kindlustusele mänginud ka ettevõtted, kes hätta jäid. "Kui sul on tehas, aga firmal ei lähe kuigi hästi, samas on kindlustusleping hea, siis on ju tuli palju parem kui pankrot," ütles Karhunen irooniliselt.

Et ka Eestis pole majandusseis enam kiita, võib Karhuneni sõnul kindlustuspettuste arv meilgi kasvama hakata.

Kui Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja Marsh Kindlustusmaakler ASi juhatuse esimees Mart Mere Karhuneni väitega nõus polnud, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits pidas pettusejuhtude sagenemist tõenäoliseks.

Soomes on sajast kindlustusjuhtumist pettusega seotud 5-10, Eestis võib see tase Ernitsa sõnul olla umbes samas suurusjärgus.

"Selle kohta, kui suure summa meie oma tegevusega igal aastal päästame, eraldi infot ei ole. Eelmisel aastal tõime otsese võiduna välja 50-70 miljonit eurot. Sellele lisanduvad kaudsed kasud," märkis Karhunen.

Mere sõnul ei ole Eestis ametlikku statistikat pettuste mahu kohta tehtud, aga see võiks jääda suurusjärku 30 miljonit krooni aastas. "Kahjumid on igal juhul juba kindlustusseltside preemiatesse kirja pandud," märkis Mere.

If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonna juhataja Arvi Rohuniidu sõnul ei ole kindlustuskelmuste üldarv kasvanud, kuid muutunud on kelmuste iseloom. Kui varem oli rohkem n-ö üksiküritajaid ja pettused ei olnud ette planeeritud, siis nüüd on sagenenud juhtumid, kus kindlustuselt väljanõutavad summad on märkimisväärselt suuremad ja tegevus on organiseeritud.

"Viimase poole aasta jooksul on If Eesti Kindlustuses sagenenud juhtumid, kus õnnetuste ja varguste objektiks on kallimad autod ning osal juhtudel oleme tuvastanud ka kindlustuspettuse," märkis Rohuniit.

ERGO Kindlustuse andmetel on kindlustuspettuste arv viimasel ajal kasvanud, eelkõige on nende taga tavalised inimesed. "Suuremaid pettusi ei ole, aga käib mõõdukas kahjude juurdevaletamine. Näiteks ei näidata avarii korral vaid selle õnnetuse kahjusid, vaid vaadatakse üle terve auto ja pannakse kirja kõik, mis parandamist vajab," märkis ERGO Kindlustuse kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat.

ERGO esindaja ütles ühtlasi, et sarnane olukord oli ettevõtte kahju-uurijate andmetel ka umbes kümme aastat tagasi. Seega võib seose kindlustuspettuste ja majanduse jahtumise vahele vedada küll.