Elanikud ei taha võõraid

Kadri Jakobson 07. juuli 2008, 00:00

"Käisin oma 2aastasega Rootsiküla mänguväljal. Järsku lendab mu kõrvale auto ja seda juhtiv mees teatab, et see on eramaa, nemad maksid väljakute eest ja ärgu ma siin olgu," räägib Kuldala elanik Kadi (nimi muudetud - toim). Et naabritevahelist vaenu ja tõrjuvat suhtumist mitte süvendada, ei avalda me tema täisnime.

Tõsi, Rootsiküla tõkkepuutagune sisehoov kuulub majaomanike vahel moodustatud MTÜdele ja on eravaldus. "Kuid kuhu jääb inimlikkus, et peab ära ajama oma esimesi samme tegema hakanud põnni ja tema ema?" küsib Kadi.

"Saan aru, et tõkkepuu on ees, aga arvasin, et nii mõistvad suudavad naabermajade inimesed olla, et ei pea ainult asistest väärtustest lugu, vaid ka headest suhetest," lisab ta.

Kuldala kortermajades elavad väikelaste emad, kes on parasjagu põnnidega mänguväljakul, räägivad, et Rootsiküla elanike tõrjuv hoiak küla laste suhtes on imelik.

Nad ütlevad, et samas käivad Rootsiküla lapsed koos vanaemade ja emadega Kuldala pargis mänguväljakul küll. Kellelgi pole mõttessegi tulnud neid Kuldala mänguväljakult, mis kuulub Kuldala Park OÜle, minema ajada.

"Arusaamatu, miks inimesed on nii õelad ja tõredad. Juriidiliselt võib ju asi nii olla, kuid kas inimlikkust pole enam üldse?" küsivad emad nõutult. Kuldala kortermajas elav Toomas peab sellise suhtumise põhjuseks inimeste kõrgeid lootusi.

"Inimesed, kolides näiteks Mustamäelt või Lasnamäelt Kuldalasse või Rootsikülla, arvavad, et seal on kõik teistmoodi - parem, rahulikum ja turvalisem. Tegelikkuses see nii ei ole.

Uuselamurajoonides elavad samasugused inimesed ja tekivad samasugused probleemid.

Lootused on liiga kõrged ja reaalsusesse ei taheta tagasi tulla. Inimesed on ju kõikjal ühesugused ja nii tekivadki võitlus ja tülid," räägib ta.

Kahjuks on Eestis mentaliteet, et need on meie lapsed ja need teie. Seda mentaliteeti pole kuidagi võimalik murda.

Ei saa olla meie ja teie lapsi. Lastekaitse Liidul on suhtumine, et kõik lapsed on meie ühised. Kui kuulate laste kõnepruuki, on sealt kadunud sellised sõnad nagu hoolivus, headus, lugupidamine jne. Meie ühiskonnas tuleb rohkem rõhku panna pehmetele väärtustele.

Mis puudutab laste mänguväljakuid, siis peaksid omavalitsused koostöös firmadega astuma samme, et avalikul alal oleks neid rohkem.

Nii nagu seda on Põhjamaades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing