Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi eelarvepoliitika peab olema neutraalne
Kulutuste osas tuleks prioriteediks seada majanduskasvu turgutavad investeeringud ja kasutada maksimaalselt ära Euroopa Liidu fonde, ütles ta. Samuti pidas Almunia oluliseks karmi järelevalvet pankade tegevuse üle.
Eesti valitsus on otsustanud iga hinna eest riigieelarve aasta baasil tasakaalus hoida. Kuidas seda eesmärki hindate või peaksime ehk hoopis ajutist eelarvedefitsiiti lubama, et mitte rohkem kulude kärpimisega majanduse jahtumist süvendada?
Olukorda Eestis ja teistes riikides raskendavad püsivad keerised finantsturgudel ning kõrged toidu- ja naftahinnad. Et raskustest välja tulla, on ülioluline hoida kinni vankumatust majandus- ja eelarvepoliitikast.
Ainuüksi see, et eelmise aasta 2,8protsendilise ülejäägiga eelarve on tänavu asendunud tasakaalus eelarvega, näitab Eesti eelarvepoliitika lõdvendamist. Meie hinnangul aga aitab majanduse korrastamisele kõige paremini kaasa neutraalne eelarvepoliitika.
Valitsus peab jätkama inflatsiooni vastu võitlemist - andma ise head eeskuju avaliku sektori palkades ja julgustama erasektorit kõrvutama palkadega tootlikkuse arengut ja konkurentsivõimet ekspordis. Samuti on tähtis suurendada tööturu paindlikkust ning kiiresti ellu viia reformitud töölepinguseadus.
Hädavajalik on ka karm järelevalve finantssektori üle ning seda lähedases koostöös teiste Põhjamaades hinnatud järelevalve ja regulatsioonide teostajatega.
Riigieelarve kulude kärpimine seab ohtu ka Euroopa Liidu vahendite maksimaalse kasutamise, kuna nõuab riigi kaasfinantseerimist. Kuidas siiski Euroopa Liidu vahenditest maksimum võtta?
Valitsus peab riigieelarve kulutuste osas paika panema prioriteedid. Majanduse kasvu soodustav kulutamine peab olema prioriteet. Valitsus peab maksimaalselt ära kasutama Euroopa Liidu struktuurifonde, mis efektiivse rakendamise korral avaldavad majandusele nii lühiajalist vastutsüklilist mõju kui ka aitavad kaasa edukamale ja jätkusuutlikumale majandusele pikas perspektiivis.
Oluline diskussioon toimub Eestis maksude teemal. Kuivõrd ja milliseid makse oleks Eesti valitsusel eelarve parema täitumise nimel mõistlik tõsta?
Maksudel on mõju majanduskasvule. Liiga kõrged maksud võivad suurendada töötust ning vähendada investeerimissoovi. Siinjuures juhin tähelepanu, et Eesti ongi juba üks madalamate maksudega riike Euroopa Liidus.
Oluline on ka maksude struktuur. Viimane Euroopa Komisjoni uuring näitas, et kui euroala riikides suunata üks protsent SKPst tööjõu maksustamise asemel tarbimisse, siis perspektiivis turgutab see reaalset SKP kasvu vaid 0,2 ja tööhõivet 0,25 protsenti. Ka siin on Eesti liikunud õiges suunas, vähendades töötajate maksukoormust.
Küsimus on alati ka maksude efektiivsuses. See kannatab, kui maksureeglid on liiga keerulised ega täida oma algset eesmärki või on teatud maksuvabastused põhjendamatud.