Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lidén: Rootsi pankadel on siin oluline turg

Sirje Rank 18. juuli 2008, 00:00

"Tulemused on ootuspärased. Kui otsida positiivset, siis ehk see, et halbu üllatusi ei ole. Järgmised kaks aastat on raske," ütles Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke eile Stockholmis.

Raasuke ei salanud, et majandustulemused halvenevad ja majanduskeskkond niisamuti - laenukahjude kasv Balti riikides saab pidama ehk alles tuleva aasta teisel poolel.

Selleks aastaks Balti riikide laenukahjumi suurusjärguks prognoositud 0,5-0,7% portfellist saab tõeks ilmselt vahemiku kõrgemas otsas, tuleva aasta prognoosi tõstis Swedbank nüüd 1,2%-le. Lätil veidi rohkem, Leedul vähem ja Eestil sinna vahepeale, ütles Raasuke.

"Majanduskeskkonna arengud esimeses kvartalis olid oodatust negatiivsemad," põhjendas Raasuke. "Sellepärast muutsime väljavaate negatiivsemaks." Küsimusele, kas enam mängisid rolli välised või sisemised tegurid, vastas Raasuke: "Mõlemad." Edaspidi aga suurenevad kindlasti välismõjud. Negatiivset välismõju rõhutas eile ka Swedbanki juht Jan Lidén, kes oli siiski silmnähtavalt rahul, et sai analüütikute mustad prognoosid ümber lükata.

Teises kvartalis kasvas Swedbanki tegevuskasum 23% ,4,6 miljardile Rootsi kroonile, mis ületas analüütikute ootusi. Esimese poolaasta puhaskasum 6,5 miljardit Rootsi krooni oli pangale läbi aegade parim tulemus.

Laenukahjumid on siiski tuntavalt kasvanud, kosudes teises kvartalis 423 miljonile Rootsi kroonile. Üksi Balti riikidest saadi kahjumit 245 miljonit Rootsi krooni, võrreldes 74 miljoni Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil.

Samas tegevuskasum ja neto intressitulu Balti regioonis paranes ning ka laenud kasvasid, ehkki aeglasemas tempos. Mingit katastroofi Lidén tulemas ei näe. "Kõik on ootuspärane ja aktsepteeritaval tasemel," ütles ta. Swedbank märgib raportis ka, et Balti riikide pankadel tuleb väiksemate mahtudega kohaneda. Erkki Raasukese sõnul siiski mingit suurt koondamiste lainet tulemas ei ole.

Resoluutselt lükkas Lidén eile tagasi Rootsi ajalehtedes ringelnud spekulatsioonid, et laenukahjumid Balti riikides sunnivad Swedbanki kapitali juurde hankima. See on vale, ütles Lidén ja toonitas, et laenude kvaliteet on jätkuvalt hea.

Swedbanki juht Jan Lidén ütles, et Baltimaades majanduskasvu aeglustumine jätkub, kuid esimesena tuleb kriisist välja Eesti.

Intervjuu Swedbanki juhi Jan Lidéniga.

Kas II kvartali üle ootuste hea tulemus oli vaikus enne tormi?

Ei, pigem oleme jälle suutnud spekulantidele koha kätte näidata. Meid ennast see hea tulemus üldse ei üllata ja kõik kolm Balti riiki on sinna oma panuse andnud. Äri edeneb seal hästi ja jõudsalt, andes meile rahaliselt hea tulemuse.

Raskemad ajad on ees - mida see tähendab?

Usume, et kõigis kolmes Balti riigis majanduskasvu aeglustumine jätkub, et inflatsioon jääb kõrgeks, ehkki hakkab selle aasta lõpus aeglustuma, et laenukahjumid tulevad varem prognoositust suuremad. Samas usume, et Hansapank on sedavõrd hea ja tugev ettevõte, et suudab teenida piisavalt tulu, mis kahjumi kasvu korvab.

Suurim murelaps on Eesti?

Eestis tajuti kriisi esimesena ja astuti esimesena samme sellest väljapääsemiseks. Nii usun ma, et Eesti kriisist ka esimesena välja tuleb. Lätis tuleb langus sügavam ja ehk pikemaajalisem. Leedu on kõige paremas seisus, kuid nemadki ei pääse praegusest majanduslangusest terve nahaga.

SEB juht ütles eile, et ei näe Balti riikides veel tunneli lõpus valgust…

Meie ka ei näe. Usun, et läheb veel halvemaks, enne kui saab hakata paremaks minema.

Kus on suurimad riskid?

Ma ei taha Balti riikide valitsusi õpetada, kuid oluline on endale kriisist aru anda ja üritada majandust tasakaalu tagasi viia - kaubandusbilanss, maksebilanss... vältida töötuse kasvu, võidelda inflatsiooniga.

Swedbanki aktsionärid on muutunud rahutuks - kuidas veenate neid, et olukord Balti riikides on n-ö kontrolli all?

Mina leian, et meil on väga hästi töötav ärimudel. Mul on suur usaldus Hansapanga vastu, vahetame kogemusi ja õpime üksteiselt. Olen väga rahul - aktsia kurss on praegu ehk rohkem mõjutatud üldisest negatiivsest meeleolust maailma finantsturgudel kui panga tegevusest. Ja muidugi spekulatsioonidest.

Laenutingimused karmistuvad - kas ka muidu tubli firma võib laenuta jääda, kui see panga muutunud fookusega kokku ei sobi? Siin kõlas, et edaspidi tahate klientideks rohkem riigi- ja munitsipaalfirmasid?

Ma ei usu, et see kuidagi mõjutaks tublisid ja hea äriplaaniga ettevõtteid. Küll aga on mõnes sektoris marginaalid panga jaoks meie arvetes liiga madalad, sinna siis äri tegema ei minda. Ja samas usun ma, et Balti riikides on praegu suur vajadus infrastruktuuri investeeringute järgi. Seal oleme kindlasti nõus rahastama.

Millistest sektoritest tahate hoiduda?

Kas või näiteks mõni kinnisvaraarendusprojekt, kus riskid on osutunud suuremaks, kui me algselt arvestasime. Need projektid ei kannata välja laenuraha hinna tõusu - neid ei saa edaspidi kasumlikult maha müüa.

Kas ka pangateenused lähevad kallimaks?

Ei, pangateenustes tahame jääda konkurentsivõimeliseks. Kuid et ümberringi maailmas on raha hind tõusnud, siis selle hinnatõusu kanname küll klientidele üle.

Teie rõhutate, et olete Balti turul nüüd ettevaatlikum. Kas on aga turul konkurente, kes seda ei ole ja olukorda oma kasuks ära kasutavad?

Jah, aga ma ei usu, et nad sellest kasu saavad. Neil tuleb selle eest maksta. Nad võtavad riske, millest nad kas ei saa aru või ei usu, et asjad võivad halvasti minna.

Mis saab Hansapanga kaubamärgist?

Jah, sügisest läheme kõikjal Swedbanki nimele üle. Müüa me seda kaubamärki ei plaani, ilmselt jääb see kuskile kappi luku taha.

90ndatel Rootsi panganduskriisis valitsuse päästeplaani juhtinud Bo Lundgren usub, et Rootsi pankadel tuleb Balti riike tabanud majanduskriisis laenukahjumitega leppida.

Eesti valitsus peaks aga julgema teha otsuseid, mis ei pruugi kindlustada tagasivalimist, kuid mida on vaja teha riigi majanduskriisist väljatoomiseks.

Kas näete Rootsi pankade praegustel probleemidel Balti riikides sarnasust Rootsi omaaegse panganduskriisiga?

Spekulatsioonid kinnisvaraturul tulevad väga tuttavad ette. Samas usun, et SEB ja Swedbank on nii suured, et Balti riikidesse antud laenud neid tervikuna ei ohusta. Enam olen mures Balti riikide pärast - ülekuumenemine toob majanduses tõsise tagasilöögi ja vara hävimise.

Nii palju on Rootsi pangad toonasest kriisist õppinud, et USA riskantsetest kinnisvaralaenudest osati hoiduda. On aga näha, et Balti riikides on võetud suuremaid riske - soovides turul kiiresti positsioone haarata, on unustatud tahavaatepeeglisse vaadata.

Tagantjärele on kritiseeritud, et pankade laenutingimuste karmistumine viis Rootsis asjatult pankrotti ka palju elujõulisi firmasid. Kas nüüd varitseb sama oht?

Kindlasti oli ka selliseid firmasid, ent suurimad kaotajad olid siiski kinnisvaraga spekuleerinud firmad. Lisaks tundsid toona ka tavainimesed, et kõrge inflatsioon aitab laenud ära maksta ning nii ehitati maju, osteti uusi autosid ja kaatreid.

Õige kriis tuli siis, kui majapidamised hakkasid oma laene tagasi maksma ja sisenõudlus vähenes.

Valitsus sai hea seista eelkõige selle eest, et tagada pangandussüsteemi toimimine. Kui laenuturg tõrgub ja midagi ette ei võeta, kannatab reaalmajandus.

Rootsis oli toona kiire inflatsioon ja fikseeritud valuutakurss, mida lõpuks hoida ei suudetud.

On selge, et kui on seotud kurss nagu Eestis praegu, ja kiirem inflatsioon kui euroalal, tekib probleem. Oluline on inflatsioon kontrolli alla saada - 11% inflatsioon ei tule üksi kütuse ja toiduainete kallinemisest, on ka siseriiklik komponent.

Kui on kriis, peab valitsus jätma tavalised poliitilised kaalutlused kõrvale. Tuleb teha korralik majandusanalüüs ja otsustada, mida teha tuleb.

Meie (moderaadid) ju kaotasime valimised 1994. aastal, kuid praegu kiidavad paljud seda, kuidas Rootsi toona kriisist välja tuli. Septembris sõidan New Yorki sellest rääkima, just tulin Tokyost.

Toona polnud Rootsil seadusi kriisiolukorras toimimiseks, kas nüüd on?

Varsti. Sügisel peaks valitsus eelnõu parlamenti saatma. Ma ei näe praegu Rootsis pangakriisi riski, kuid reegleid on vaja, et näidata, mida riik on valmis tegema.

Mis edasi saab?

Rootsi pankadel tuleb ilmselt Balti riikides laenukahjumitega leppida. Ma ei usu, et nad Baltimaadest lahkusid - see on tuleviku jaoks väga oluline turg. Usun, et suudetakse toimida vastutustundlikult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing