Kummis koormad uutele autodele

Ometi on Eestis keskkonnasäästlik transport lapsekingades.

Või nagu ütleb mahepõllumajandussaadusi müüva Ökosahvri üks eestvedajaid Peeter Jalakas: tema ei ole Eestis keskkonda hoidvat transporti näinud.

"Ega täpselt kujuta ka ette, mismoodi see peaks välja nägema. Elektriauto? Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus elektriautode soetamist riiklikult ei doteerita. Ökonoomsus? Seda sunnib nii või teisiti jälgima bensiini hind. Jääbki vaid võimalikult optimaalne planeerimine ja logistika," arutleb väikeettevõtja.

Jalakas möönab, et ta ei saa õieti sedagi jälgida, millise sõidukiga mahedalt kasvatatud juurikad tema poodi jõuavad.

"Mingil määral saab toomisi-viimisi kellegagi jagada. Tõsi, ka seda on aastate jooksul sundinud tegema ennekõike kitsad olud, mitte teadlik valik. Näiteks kui on Tartusse asja, saab ka kauba ära saata," sõnab lavastaja.

"Kõige mahedam on muidugi, kui need kapsad-kaalid kasvavad koduõues ja transport on korviga kööki," lisab poepidaja muiates.

DHLi müügi- ja marketingijuhi Elar Killumetsa sõnul tuleb vähendada tühisõitude ja poolikute koormate hulka. Samuti kasutada "rohelist" autoparki.

"Sama kehtib ka rongi-, mere- ja lennutranspordis. DHLi suund on kasutada vähem saastavaid ning võimalikult uusi autosid," lisab Killumets.

Kuidas saaks talumees näiteks mahepõllumajanduslikult toodetud porgandeid sama "mahedalt" lattu või poodi vedada?

"Ettevõte otsib endale rohelist logistikat ja leiab vedaja, kes saastab teistest umbes 30% vähem. Sellega võib kahjuks kaasneda kõrgem hind. Samas võiks seesama ettevõtja minna oma naabrist ettevõtja juurde ja pakkuda ühist logistikat - kahe auto asemel veaks mahedat toodangut üks auto. See oleks märkimisväärselt soodsam," teab Killumets.

Volvo esitles sel kevadel Rootsis hübriidmootoriga prügiveokeid, millele on paigaldatud nii diisel- kui ka elektrimootor. "Veok suudab elektriga kiirendada kuni 20 km/h. Kui ta peatub, seiskub diiselmootor automaatselt. Pidurdusenergiat kasutatakse elektrimootori akude laadimiseks. Arvutused näitavad, et kütuse kokkuhoid võib olla 20-30 protsenti. Linnasiseste jaotusvedude puhul võib säästa 15-20%," lisab Volvo Estonia OÜ turundusjuht Raili Riiberg.

Osta saab seeriatootmisse minevat hübriidmootoriga linnaveokit juba järgmisel aastal.

DSV Transport ASi juhataja Jaan Lepp ütleb, et keskkonda saab säästa, kui optimeerida veomarsruute ja komplekteerida paremini osakoormaid.

"Keskkonnasäästlikkus on seotud ettevõtte majandustulemustega. Kui suudad planeerida paremad veomarsruudid ja mahutada autodesse rohkem kaupa, oled majanduslikult edukam ja samas keskkonnasäästlikum. Kütusekulu vähendab ka juhtide säästlik sõiduviis," rõhutab Lepp.

Ta soovitab valida logistikapartneriks ettevõtte, kes on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001:2004 järgi. "Ehk ettevõte on enda keskkonnamõjud kaardistanud ning tegeleb sellega süsteemselt," lisab Lepp.