Õige aeg investeeringuteks

Ivo Suursoo 30. juuli 2008, 00:00

Tänavune esimese kvartali majanduskasvu number 0,4% lajatas ilmselt paljudele puuga pähe. Pidurdus on järsk, saadud õppetunde seeditakse veel. Teisalt annab majanduse jahtumine võimaluse olukord enda kasuks pöörata: kulude kärpimine on küll mõistlik, kuid ei pruugi parandada ettevõtte efektiivsust samavõrd kui kaalutletud investeering.

Hämmeldusega loen teateid, et kindlustusturg ei kasva. Kas tõesti ettevõtjad kärbivad kindlustusmakseid ehk võtavad suuremaid riske? Kõlab ebaloogiliselt. Eriti just nüüd, mil olemasolevasse peaks suhtuma konservatiivselt. Liiatigi on eratarbimise konservatiivsus kinnisvaras ja autopoodides kõigile selgeks saanud. Konservatiivsus on lõpuks jõudnud ka ärilt ärile (business-to-business) valdkondadesse.

Majanduse üks indikaator on ka majandustarkvara turg. Kui 2007 kasvas majandusinfosüsteemide turg ligikaudu 20% (kiiremad kasvajad kuni 50%), siis 2008. aasta esimene kvartal on toonud uute ostuotsuste külmutamise.

Tüüpiline ettevõtja mõttekäik liigub sedapidi: vaatame, mis saab, enne ei hakka mingeid investeeringuid tegema. Kaalutlev talupojamõistus on tihti kasulik omadus, kuid samas võib tast aeg-ajalt saada ka mõistlikku tegevust pärssiv piirang. Näiteks konkurentsi olukorras pole mõtet piirduda kokkuhoiuga, sest seda teevad ka teised võistlejad, vaid pilk tuleks suunata tulude kasvatamisele.

Tegemist pole seejuures sääraste riskide võtmisega nagu eespool mainitud kindlustusmaksete kärpimine või maksuameti või koostööpartneri taluvuspiiri kompamine maksmisega viivitades või trikitades. Samuti on asi kaugel võimalikest riskidest, mis võivad kaasneda langeval turul aktsiatega manipuleerides. Kuigi jah, kui legendaarne investor Warren Buffett poleks paarikümne aasta eest otsustanud osta soodsaid Coca-Cola aktsiaid, siis poleks sellest saanud praeguseks ka tema üks tulutoovamaid tehinguid.

Ma pean silmas efektiivsuse tõstmist majandustarkvara abil. Kärpides praegu seadmete ja infotehnoloogia investeeringuid, pidurdame oma ettevõtte arengut. Eriti lihtne on kärpida investeeringuid ITC valdkonnas, sest on kerge loobuda investeeringust, mille tegelikku mõju juht ei mõista. Poolikult juurutatud või osalises kasutuses majandustarkvara on omakorda halb investeering.

Eestlased kuuluvad töönädala pikkuse arvestuses Euroopa suuremate töörügajate hulka. Selle üle pole põhjust väga uhke olla, kuna efektiivsusnäitajate osas jääb Eesti tipust kaugele. Töö- ja äriprotsesside efektiivsemaks muutmiseks tuleks investeerida just siis, kui selleks on õige aeg, ning tegevuse tulemus on ka nähtav. Kui majanduse tõusulaine ajal luua ettevõttele uus majandusinfosüsteem ja kuue kuu pärast tõdeda, et käive on kasvanud ja tootmine läinud efektiivsemaks, siis kas tegu oli infosüsteemi mõjuga või majanduse survega meie kasumlikkusele? Raske hinnata.

Aga kui majandus kängub ja ettevõtte investeeringud toovad kaasa turuosa säilimise või isegi kasvu, siis on mõju ilmne. Kitsamates oludes efektiivsetesse süsteemidesse investeerimine annab võimaluse hinnata saadavat kasu ja selleks on ettevõttes inimestel ka rohkem aega.

Oleme konkurentidega võrdses olukorras, kus tüüpiline infoga töötaja kulutab ligikaudu 50% oma ajast andmete otsimiseks, analüüsiks ja esitamiseks. Aga hoolimata kulutatud ajast ei leita 60-80% juhtudest õigel hetkel vajalikku infot või dokumenti. Kas pole tuttav olukord?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing