Kallinev raps vajutab biodiisli tootmisele pidurit

Paari aasta eest alanud biokütuste tootmise vaimustus, mille tulemusena põllumehed asusid üha agaramalt õlikultuure viljelema, on praeguseks jahtunud, sest ainuüksi rapsiseemne hind on kahe aastaga kerkinud kaks korda. Kui 2006. aastal sai tootja kilo rapsiseemet kätte keskeltläbi 3,5 krooniga, siis nüüd on kokkuostuhind tõusnud 6,5-7 kroonini kilogrammi eest.

Seejuures hindavad põllumehed rapsi hinna tõusu maailmaturul veel suhteliselt tagasihoidlikuks võrreldes näiteks päevalillega, mille seemnete kokkuostuhinda on paaril viimasel aastal saatnud kolmekordne tõus.

Nõnda muutub vähemalt väikeste tehaste jaoks biodiisli tootmine mõttetuks, sest selle kõrge omahinna tõttu jõuaks see tanklasse heal juhul vaid mõned sendid odavama hinnaga kui seal müüdav naftadiisel. Ja kui valmistajatehas pole biokütuste kasutamist ette näinud, tuleb enne selle paaki kallamist ka mootor mõnevõrra ümber seadistada - ennekõike peavad kummidetailid olema biodiislikindlad.

Nimelt on biodiisli puhul tegemist orgaaniliste aktiivsete keemiliste ühendite kompleksiga, mis n-ö söövad mootoreid. Biodiisel lahustab ka naftajäägid, mis on sadestunud kütusesüsteemi, mistõttu ei saa seda kasutada mootorites, kus varem on tarvitatud tavadiislit.

OÜ BioOil omanik ja juhataja Taisto-Taimo Kängsepp ütles, et kui ettevõte suudab toota kuus paarsada tonni biodiislit, siis pole sellega välisturgudele asja, Eestis müümiseks tuleb sellise tootmismahu juures biodiisli liitri hind aga samas suurusjärgus naftadiisliga.

"Et ahvatleda tarbijat biodiislit auto või traktori paaki kallama, peaks selle hind olema vähemalt paar-kolm krooni tavakütusest odavam," hindas Kängsepp.

Värvitud diisliga ehk põllumajandusotstarbeks mõeldud kütusega ei suuda biodiisel niikuinii konkureerida, sest vaatamata aktsiisivabastusele on biodiisli omahind kõrgem, mistõttu jaemüügi hinnavahe tuleks nelja krooni ringis biodiisli kahjuks.

Sestap tunnistas ka Kängsepp, et praegu läheb suurem osa BioOilis toodetud diislist tema teise firma, ASi Taisto busside kütuseks. Ka põllumehel tasub biokütust oma traktorites kasutada ehk vaid juhul, kui ta seda ise muu tegevuse kõrvalt toodab.

"Jah, ega rohkem biodiisli kliente eriti pole. Kui asi samas vaimus jätkub, siis tuleb tõdeda, et biodiisli tootmine oli üks kehvasti läinud hobi, millel polnud määratud õigeks äriks saada," nentis ta.

Ühe mõeldava lahendusena pakkus Kängsepp seda, et riik tekitaks tavadiislile biokütuse juurdesegamise kohustuse. Seda teed on mindud mitmes Euroopa riigis. Ka praegu tohib klienti teavitamata kuni viie protsendi ulatuses biodiislit naftadiislisse segada, ent Kängsepa hinnangul ei viitsi suured kütusefirmad selliste marginaalsete kogustega eriti tegeleda. Seda enam, et käsku ju pole.

Oru Taimeõlitööstuse OÜ on üks neist, kes aasta-poolteist tagasi suurte lootustega biodiislitehase käimalükkamise plaane pidas, ent nüüd on selleks loodud OÜ Eesti Biodiisel pehmelt öeldes varjusurmas, ettevõte tegeleb põhiliselt õlikultuuride seemnekasvatuse korraldamise ja toiduks mõeldud rapsi-, päevalille- ja linaõli valmistamisega.

Aprillis tootmist alustanud Eesti suurim biodiislitehas Paldiskis orienteerub toodangut turustades vähemalt esialgu välisturgudele. Ka lõviosa toorainest tuleb piiri tagant.

Kokku läks ASi Biodiesel Paldiski õlitehas maksma 380 miljonit krooni, tehase arendamise hüvanguks on ettevõtte ühe omaniku ja juhatuse liikme Sven Marki sõnul plaanis kulutada veel niisama palju.

"Mõistlikuks tasuvusajaks peame nelja-viit aastat," märkis Mark.

Toorme saab uhiuus tehas Balti riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Kasahstanist, Poolast ning Saksamaalt. Mark lisas, et järjest rohkem suurenevad tooraine osakaalus kasutatud toiduõlid, loomsed rasvad ja jatrofa õli. Esialgu müüakse vähemalt 90% toodangust välismaale.

"Eestis toodetud biodiisel on välismaal konkurentsivõimeline, sest suudame seda pakkuda sihtturgudele konkurentsivõimelise hinnaga," hindas Mark, tunnistades, et vähetähtis pole hinnakujunduses ka soodne logistiline asukoht. "Meid ümbritseb suur biodiisli turg (Baltikum, Soome, Skandinaavia, Poola jne), mille nõudlus kasvab iga aastaga."

Nõudluse kasvu garanteerib ELi seadus, mille kohaselt peab aastaks 2020 biokütuste osakaal olema 10% kõigist kasutatavatest mootorikütustest. Sven Marki hinnangul kipub aga Eesti biokütuste kohustuslikuks muutmisel Euroopas viimaste sekka jääma.

"Eesti on üks väheseid riike, kus biokütused pole kohustuslikud," nentis ta. "Sel moel ei suuda Eesti täita ELi eesmärki tõsta biokütuste osakaal 2010. aastaks 5,75 protsendini," sõnas ta.

Praegu kehtiv aktsiisivabastus ei ole Marki kinnitusel piisav vahend, et ärgitada sisemaist tarbimist ja sellest tulenevalt ka tootmist siseturule. "Kui biodiislit ei muudeta kohustuslikuks, ootab Eestit järjekordne suhkrutrahv," prognoosis ta.

Kundasse bioetanooli tehast rajavad Arvo ja Robert Antropov on samas veendunud, et biokütuste turg jätkab nii meil kui ka maailmas tõusvas joones.

OÜ Viru Distiller 120 000 tonni suuruse aastamahuga tehas peaks käivituma tuleval aastal, Eesti suudab optimistlike hinnangute järgi sellest tarbida 14%. Robert Antropov usub, et börsil müüdava toodangu keskmiseks väljamüügihinnaks kujuneb 9 kr/l.

"Kahtlemata jääb meie toodang kallimaks võrreldes Kasahstani või Ukrainaga," möönis Antropov. "Samas ei ole lõplikke järeldusi veel mõistlik teha, paljud asjad on ka läbirääkimiste küsimus."

Bioetanooli tehas, mille projekteerija ja seadmete tarnija on Prantsuse firma Maguin Interis S.A.S, läheb Viru Distillerile maksma 780 miljonit krooni.

Tooraine loodab rajatav tehas saada valdavalt Eestist. Teadaolevalt on põllumehed valmis vilja ka kütuse valmistamiseks müüma, ent loomulikult tahetakse selle eest saada vähemalt söödaviljaga samasse suurusjärku jäävat hinda.

Biodiisli osakaal taimeõlide maailmaturu toodangust on Sven Marki kinnitusel vaid umbes 6,25%.

"Jutt sellest, et biodiisli tootmine põhjustab toiduainete hindade kiiret tõusu, on demagoogia," ütles Mark ja lisas, et nii väikse osakaaluga tööstusharu ei saa mõjutada taimeõlide hinda.

Õliseemnete toodang aastas on maailmas umbes 400 miljonit tonni. Taimeõlide toodang aastas on 160 miljonit tonni. Õlikookide toodang 270 miljonit tonni. Biodiisli toodang maailmas oli 2007. aastal 10 miljonit tonni, mis on 6,25% kogu maailma õlitoodangust.