Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Naisjuht eelistab teenindussektorit

Urve Vilk 25. august 2008, 00:00

Äripäeva koostatud naisjuhtidega ettevõtete TOPi firmadest kolmveerand pakub erinevaid teenuseid, valdkondadest on enim (33%) kaubandusega tegelevaid. Naiste juhitud tootmisettevõtetest suurem osa toodab kangast, rõivaid ja toiduaineid.

Ajakirja Fortune avaldatud naiste käe all tegutseva 50 edukaima ettevõtte eelmise aasta edetabelis on teenusepakkujaid ja tootmisettevõtteid aga pooleks. Esimesel kohal on USA suurim naise juhtimise all tegutsev ettevõte PepsiCo selle tegevjuhi Inda Nooyiga.

Fortune edetabel on Äripäeva TOPiga võrreldes tunduvalt innovaatilisem, teiselt kohalt leiame Xeroxi juhi Anne Mulcahy, kolmandalt eBay eesotsas Meg Whitmaniga, esindatud on finantsteenuse pakkujad, ravimitootjad, kindlustusfirmad, IT ja biotehnoloogiaga tegelejad.

ASi Helmes tegevjuht Liina Laast-Laas, kes on IT-valdkonnas tegutsenud alates 1995. aastast, ütleb, et kui algul võis IT-valdkonnas kohata eelarvamusi naisjuhtide suhtes, siis enam mitte, neid on Eestis piisavalt, et võõristust mitte tunda.

Laast-Laasi arvates on põhjuseks, miks naised valivad juhtimiseks pehmemad valdkonnad, see, et neile meeldib rohkem suhelda. Ning kuna juht kasvab valitud valdkonnast välja töö käigus ja kuna naised on tütarlapsest peale koolis huvitatud rohkem humanitaarsematest valdkondadest ega alusta tööd enamasti rasketööstusettevõtetes, siis juhivad nad ka leebemas valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, leiab Laast-Laas.

OÜ Koger Kinnisvara nõukogu esimees Andres Koger vastab küsimusele naisjuhi hakkamasaamise kohta, et kõigepealt peaks aru andma, kas tegemist on ettevõtjast juhiga või ettevõtet juhtiva juhiga.

"Ehituse valdkonnas on ilmselt tulevikuski naisjuht pigem loodusime kui reaalsus. Naistele määratud roll järglasi ilmale tuua ning lisaks hunnik müüte on need faktorid, mis seavad neile juhiks saamisel hulgaliselt piiranguid. Nende naiste ees, kes on saavutanud respekti oma tööga ning samal ajal pole unustanud oma ürgset rolli, võib mütsi maha võtta küll," lausub Koger.

Naisettevõtlusalaseid uuringuid on Eestis vähe tehtud, 2004. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust selgus, et ettevõtjatest ligi 35% on naised.

Eesti Naisettevõtjate Liidu presidendi Kersti Krachti sõnul pole Eestis määratletud sedagi, kes on ettevõtja. "Ammugi ei tehta meil soopõhiseid uuringuid, sealhulgas soopõhiseid ettevõtlusuuringuid, ehkki Euroopa Liit seda nõuab."

"Kui Ameerikas on naisi ettevõtluses 35 protsenti, siis ma ei usu, et Eesti suudaks sellega konkureerida. Üheski Euroopa riigis pole see number nii suur," räägib Kracht, kelle sõnul peaks naisi julgustama nii rohkem ettevõtluses osalema kui ka enamates valdkondades tegutsema.

"Näiteks EASis öeldakse, et nad ei saa kedagi eelistada, nad ei saa naisettevõtlusmeetmeid rakendada. Samas on ettevõtluses reaalselt 15-20% naisi, järelikult 80% meetmetest on ju meestele suunatud," kurdab Kracht.

Meestel on naiste tegemistes suur kaasarääkimisõigus, leiab Kracht. "Kui kolm-neli meest otsustasid ettevõtte käima lükata ja neil oli selleks tarvis miljon krooni, panid nad selleks, et raha hankida, oma eluasemed panti. Aga mis te arvate, kui kolm-neli sõbrannat sellise jutuga kodus lagedale tuleksid?" küsib Kracht.

Pere ja kodu eest vastutamine on suures osas siiski veel naise õlul, mistõttu naine ei saa konkureerida mehega võrdsetel alustel, olgu takistuseks ühiskonna suhtumine või ajapuudus, leiab Kracht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing