Töötajaid jääb Eestis poole vähemaks

Katri Soe-Surén 25. august 2008, 00:00

Milline on Euroopa tulevik 20 aasta pärast? Sellise küsimuse esitasid endale Berliini Rahvastiku ja Arengu Instituudi uurijad, kelle töö tulemusi eile Berliinis ajakirjanikele esitleti. Midagi uut pole teadmises, et Euroopa rahvastik tervikuna vananeb ja kahaneb. Juba huvitavam on aga fakt, et see ei juhtu Euroopas ühtlaselt.

On piirkondi, kus rahvastiku hulk kasvab (ja sellega koos ka majandus), nagu näiteks Hispaania, Suurbritannia ja Skandinaavia, ning on piirkondi, mis jäävad suure tõenäosusega hõredalt asustatud ääremaaks - nimetatud on Rumeeniat, Bulgaariat, osaliselt ka Kreekat ja Poolat.

Sündimust Euroopas ilmselt Aafrika tasemele tõsta ei õnnestu, on uurijad realistlikud. Euroopa šanss on aga "võtta olemasolevatest peadest maksimum", nagu ütles Berliini Rahvastiku ja Arengu Instituudi direktor Reiner Klingholz.

Soodsalt mõjuvad arengule naiste ja eakate inimeste kõrge tööhõive ja migratsiooni soodustamine, lisas Klingholz. Head näited on Suurbritannia ja Iirimaa, kes on suutnud endale meelitada tuhandeid töökäsi Ida-Euroopast, ja Poola, kus inimeste puudumisel ei põlata ära Ukraina ja Hiina abikäsi.

Tugeval positsioonil on ka Skandinaavia riigid, kus lisaks kõrgele sündimusele ja naiste tööhõivele rakendatakse küllalt palju võõrtööjõudu. Oluline roll on uurijate sõnul tänapäeva Euroopa migratsioonivoogude suunamisel odavlennufirmadel.

Eesti väljavaated kuigi head ei ole. Nii nagu enamikus ELi riikides, kahaneb elanikkond ka siin, edukusele on kaasa aidanud välisinvesteeringud, kuid erinevalt eelpool nimetatud buumiriikidest ei tule siia juurde võõrtöölisi.

Eesti nõrgad kohad on Berliini uurijate arvestuse järgi madal sündimus ja vähene välistööjõu sisseränne, suhteliselt väike ostujõud ja madal sisemajanduse koguprodukt, suhteliselt nõrgalt arenenud turismitööstus, suur arv pikaajalisi töötuid, madal oodatav eluiga, vähesed investeeringud uurimis- ja arendustöösse ning madal patentide registreerimise arv.

Vähe investeeritakse ka taastuvenergiasse ning suhteliselt suur on CO2 õhkupaiskamise määr. Tulevikuprognoosi positiivsust vähendab ka fakt, et juba praegu on puudus tööjõust, kuigi suhteliselt palju rakendatakse Eestis eakaid inimesi ning naiste tööhõive määr on suur.

Tundub, et siin on tehtud see viga, et Ida-Euroopat on löödud ühe vitsaga. Juba kümne aastaga võib pilt olla hoopis teine.

Kui vaadata näiteks Eesti praegust sündimust, mis oli 2007. aastal 1,64 last naise kohta, siis see on Ida-Euroopas kõige kõrgem. See näitaja võib liikuda veelgi ülespoole. Kas see nii ka läheb, näitavad järgmised neli-viis aastat, kui peaksid realiseeruma veel 1990ndate keskel edasilükatud sünnid. Seega ei saa tööjõulise elanikkonna kaotus sedavõrd dramaatiline olla. Eesti tööjõu probleeme ei lahendaks tulevikus ka kontrollimatu vaba tööjõu sisseränne - ka sisserändajad vananevad, lisaks tekivad integratsiooniprobleemid.

Eesti lahendus võiks olla meie inimeste parem tervis ja pikem tööiga ning elukestev õpe.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing