Laupäev 24. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pätid reostavad loodust tempokalt

Kadri Paas 27. august 2008, 00:00

Äripäev uuris, kas huligaanid veavad kätte harjunud paikadesse jätkuvalt rämpsu või paistab loodus nüüd paremini prahi alt välja?

Eestimaa Looduse Fondi juhataja ja juhatuse liige Jüri-Ott Salmi sõnul asusid kõik suuremad prügikuhilad Harjumaal ning kolm suuremat neist sisuliselt ühes piirkonnas.

Üle-eestilist nimekirja juhtis Maardu servas, raudtee lähistel paiknenud olmeprügi hunnik.

Selle läbimõõt oli kevadtalvel 34 meetrit, koorem võis kaaluda tervenisti 45 tonni.

Teisele kohale platseerus samas piirkonnas, Jõelähtme vallas Ülgase külla, vanasse karjääri kogunenud segaprügilade, mille läbimõõt oli hinnanguliselt 33 meetrit ja kaal 42 tonni.

Suuruselt kolmas omaalgatuslik prügimägi asus kevadtalvel samuti Jõelähtme vallas, Maardu linna lähistel.

Sinna olid puhtust miskiks pidavad tegelased kokku tassinud samuti umbes 42 tonni segaprügi.

Selle kuhila läbimõõduks hindasid vabatahtlikud toona samuti ligikaudu 33 meetrit.

Nimekirjas esikohal trooninud Maardu linnas, raudtee lähistel asunud 45tonnine, teadjamate sõnul piki kraaviserva kulgenud sodikiht koristati mai alguses ära.

Praeguseks ei ole reostajad seda uuesti avastanud. Vähemalt mitte nii massiliselt.

Küll on ühele lagedamale platsile veetud jooksujagu sportautorehve.

Samas kõrgub ka kuhi viinapudeleid, vorsti- ja viineriümbriseid, paar tugitooli, piima-ja keefiri pakke, samuti kõikvõimalikku olmesodi ja plasti, ka riideid ja jalanõusid, kommipabereid.

Kogu kraam oli lagendikule veetud mustades prügikottides. Ilmsesti ühe pere rämps.

Enne 3. mai prügikoristuspäeva saastahulgalt teisele kohale platseerunud Ülgase vanas karjääris ning selle lähistel ei ole midagi muutunud. Seal on nutikamad prügistajad rämpsu jätkuvalt järsust karjääri servast alla kallutanud.

Laisemad on rehvid, ehitusjäägid ja olmeprügi lihtsalt prügikottides, kohati ka lahtiselt võpsikusse vedelema jätnud.

Aeg-ajalt võib mõne pambu juurest isegi koormaomanikule viitava arve leida.

Nii tegeleb Põhja keskkonnainspektsioon praegu Lasnamäe tänaval elava Leonidiga (mehe perekonnanimi on toimetusele teada - toim).

Tema on Ülgasele vedanud hunniku koduses majapidamises ülejäänud riideid, purunenud kodumasinaid, jalatseid, raamatuid, ajalehti, mänguasju…

Ilmselt remontis mees hiljuti ka elamist, sest rämpsu seas on palju ehitusjäätmeid.

Miks Leonid sodi loodusesse vedas, on arusaamatu. Ülgasest vaid loetud kilomeetrite kaugusel asub Tallinna prügila.

Rämpsu koguselt kolmandale kohale kaardistasid vabatahtlikud samuti Jõelähtme vallas, Võerdla ja Ülgase küla piiril asunud rämpsulademe.

Nagu ka Ülgase karjääri serva ja süviku puhul, mille lähistel ei ole peale kokkuklopsitud kuutide suuremat asustust, on seegi piirkond piisavalt ahvatlev, et midagi kodusest majapidamisest sealsesse ära poetada.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juhi Leili Tuule arvates võib olla, et kõiki ebaseaduslikke prügihunnikuid ei jõutud ega teatud ka Teeme Ära 2008! kampaania jooksul kaardistada ning ära koristada.

"Eks jäätmeprobleem on olnud pikaajaline. Eriti maapiirkondades, kus ei ole korraldatud jäätmevedu. Nii viidigi enda praht kusagile metsa või vanasse karjääri. Seda ei ole võib-olla mõistlik ega reaalne välja kaevama hakata, kui ei ole just tegemist ohtlike jäätmetega," mõtiskleb Tuul.

Tema sõnul on Ülgase tõepoolest üks probleemsemaid paiku, kuhu inimesed ja firmad jätkuvalt prügi armastavad vedada. Samuti nimetab ta Tartu linna servas asuvat Hiinalinna, vana Vene armee nüüdseks lagunevat elamulinnakut.

"Need ei ole kahjuks ainsad probleemsed kohad. Jäätmeprobleem ei ole kadunud - meile tuleb jätkuvalt teateid uutest ebaseaduslikest prügihunnikutest, kusjuures neid avastavad inspektorid ka igapäevase järelevalve käigus. Nii ongi prioriteet n-ö värskemad ebaseaduslikud jäätmehunnikud, et nende tekitajad kindlaks teha ja panna süüdlased neid ära koristama. Kui süüdlast ei õnnestu leida, tuleb need koristada maaomanikul," räägib Tuul.

Ta kiidab prügikoristuskampaania eestvedajaid ja sellest osavõtnuid.

"Inimesed hakkasid probleemi teadvustama. Suure tõenäosusega need, kes koristamisel osalesid, ja ka nende pereliikmed-tuttavad prahti loodusesse ei vii. Kui näevad aga ebaseaduslikku jäätmehunnikut või ebaseaduslikku jäätmeladestamist, siis annavad sellest teada," usub inspektsiooni esindaja.

Jõelähtme valla keskkonnaosakonna juhataja Indrek Mäeküngas ütleb Äripäevale, et nende karjääridesse ja metsaalustesse prügi enam ei veeta.

"Vald on kavandanud suve lõpus karjääride piirkonna täiendavat korrastamist ning sukeldujatega koostööd veealustel koristustöödel," sõnab Mäeküngas.

Tema sõnul on karjäärid jätkuvalt riigimaal, mistõttu peaks just riik nende korrashoidmise eest hea seisma.

"Samas on tegemist valla avaliku ruumiga. Sestap on ka vald panustanud alade korrashoidu ja teeb seda edaspidigi vastavalt oma võimalustele. Paigaldasime prügi mahapanekut keelavad sildid. Samuti sulgesime mitmed metsarajad ja juurdepääsud plokkide ja kividega. Valla keskkonnaspetsialist ning konstaabel, ka turvafirma ekipaaþid aeg-ajalt sõidavad ja jälgivad prügi mahapaneku alasid," loetleb osakonnajuhataja ettevõtmisi, mis peaksid reostajaid karjääridest ja võpsikutest eemal hoidma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing