Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stabiliseerime end kogutud fondist
On hea, et me siiamaani pole stabilisatsioonireservi kallale läinud, aga nüüd on olukord tõsisem kui kunagi varem, sest riigieelarve puudujääki jooksmine on sama hästi kui fakt. Ja see ootab meid ees juba sel aastal.
Äripäeva toimetus on veendunud, et riigieelarve tasakaal on oluliselt tähtsam kui stabilisatsioonireservi puutumatus, seepärast valime halvast ja väga halvast parema variandi.
Kui selle aasta puudujääk ähvardab tulla suurusjärgus 4 miljardit krooni - praeguse seisuga -, siis võtame need 4 miljardit stabilisatsioonireservist.
Riigieelarve tasakaal on väga kõrge prioriteet. Just riigieelarve tasakaalul on püsinud krooni kurss.
Krooni kursile ei ennustatud pikka iga, aga kuna eelarvepoliitika hoidis kõik need aastad ranget joont, siis on mustad pilved küll kogunenud, aga siis jällegi hajunud.
Teiseks, krooni kursil ja tasakaalus eelarvel on püsinud ka välisinvestorite usaldus. Ilma välisinvestoriteta poleks me suurt midagi ära teinud.
Puudujäägiga eelarve saadaks välja äärmiselt negatiivse signaali, investeeringute lahkumine põrmustaks maksebilansi.
Kolmandaks: rahandusminister Ivari Padar on välja öelnud, et teist negatiivset lisaeelarvet sel aastal enam ei tule.
Olgu siis tõesti nii, sest juba esimese negatiivse lisaeelarve pärast lendas nahka ja karvu, ministrid esinesid ultimaatumitega.
Tuleb nõustuda, et kuigi koalitsioonipartnereid on kolm, on vältimatute, aga kohutavalt ebapopulaarsete kärbete valu ja vaev jäetud rahandusministri õlule. Me toetame sind, Ivari Padar!
Kui eelmisel aastal tehtud maksulaekumiste prognoos oli sedavõrd optimistlik, et eelarve paisus nagu pärmi peal, ajades üle igasuguste mõistlike piiride, on praegu kõiki auke lappida tõesti raske. Teeme siis otsuse ja võtame puudujääva raha stabilisatsioonireservist. Viimasesse on kogunenud raha üle 20 miljardi krooni.
See ei tähenda, nagu võiks kokkuhoiuprogrammist loobuda - et teeme 2009. aasta eelarve jälle sellise, mille jalad ei puuduta maad. Stabilisatsioonireserv on mõeldud katma eelarve erakorralist miinust, mis on de facto sel aastal meie ees, mitte aga katma järgmiste aastate "planeeritud" miinuseid.
Selle aasta eelarvet võib nimetada tööõnnetuseks - eufooria, roosad prillid, esimeste ohumärkide ignoreerimine, veendumus, et asjad saavad korda iseenesest. Kui järgmisel aastal peaks korduma sama, on tegu selge ebakompetentsuse, et mitte öelda sihiliku pahatahtlikkusega.
Autor: ÄP