Arenguvõime saavutab ekspordiga

Kuigi tegemist pole võluvõtmekeste jagamisega, peaksid uuringu tulemused pakkuma otsustajatele mõtteainet, kuidas oma firmat muutuvas majanduskliimas edulainele häälestada, et Eesti kitsusest maailma avarusse murda.

Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut märkis, et projekti eesmärk on anda tootmisettevõtete ärijuhtidele soovitusi, kuidas tegevust korraldada, et globaalses äris läbi lüüa. Praegu toimub firmades läbiviidud intervjuudest ühisosa formuleerimine sääraselt, et tulemust saaks kasutada võimalikult paljudes firmades.

"Tulemustest on vara rääkida, aga eks edukateks osutuvad ikka sellised ettevõtted, kes suudavad ka rasked ajad üle elada," rääkis Sikkut.

Soovituste jagamisel võetakse aluseks ekspordis märkimisväärset edu saavutanud ettevõtete kogemus. Märksõna toimetulekuks on oskus muutustega kohaneda.

Üks sajandivahetusel uuenduskuuri läbinud firmadest on Liviko. Ettevõtte juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul tagas n-ö uue tulemise toodangu kvaliteedi parandamine.

"Toodangule kehtestati uued kvaliteedistandardid. Pidime loobuma kodumaisest piiritusest ning võtma kasutusele stabiilse kvaliteediga importpiirituse," selgitas Kalvi. "Integreeritud turundusmudeli rakendamine tagas firmasisese kooskõla tootearenduse, müügi ja turunduse vahel."

Toona Remedia kommertsdirektor olnud, praegu Eesti Toiduliitu juhtiv Sirje Potisepp möönis, et Liviko tootearendus on kõrgel tasemel. "Liviko taas turuletulek toimus kiiremini, kui mina tollase konkurendina arvata oskasin," tunnistas Potisepp. "Livikolt tasub eeskuju võtta."

Elcoteq Tallinna peadirektor Heikki Mikael Mäki usub, et uuringu tulemustest ei saa kindlasti käsiraamatut, millest firmajuhid võiksid eduvalemeid lugeda, küll aga peaks uuring ärgitama ettevõtteid oma võimalusi põhjalikult vaagima ja enda jaoks konkurentsieeliseid leidma.

"Uuring on vajalik, sellega tõstatub avalikkuses ekspordi- ja arenguvõimekuse teema," märgib Mäki.

Mäki hinnangul peavad edualtid firmad olema valmis konkureerima globaalsel turul. Peab teadma, kuidas tegutseb konkurent, kliendi soove tuleb aimata konkurendist kiiremini. "Iseenesest on hea, et ekspordile orienteeritud firmad Eestis erisoodustusi ei saa, sest hüvesid nautides võib kaotada n-ö loomuliku konkurentsivõime," selgitas ta. "Küll võiks toimida kaudne toetamine, näiteks eksportööride kapitalivajaduste garanteerimisel."

EDU Konsultatsioonide juhataja Jüri Kuslapuu tõdes, et Eesti tööstusettevõtete seas on murettekitavalt palju neid, kelle innovaatiline potentsiaal on äärmiselt õhuke, mistõttu nende jätkusuutlikkuse suhtes peaks olema pessimistlik.

"Tootmissektoris on vähe jõuliselt innovatsioonile suunatud ettevõtteid," möönis Kuslapuu. Ta on seda meelt, et tööstuse edukus rajaneb kahel alustalal - toodangule võimalikult kõrge lisandväärtuse andmisel ning tootmise efektiivsemaks muutmisel.

"Viga oleks neid kahte vastandada. Ka siis, kui elu on hea, peavad kulud olema võimalikult väikesed," selgitas Kuslapuu.

Euroopa Liidu turg on järgmisel aastal languses, ehk ainult Skandinaavia riikides jääb kasv nullist ülespoole.

Võib-olla üksikud sektorid saavad ennast tunda natuke kindlamalt, näiteks masina- ja metallitööstus, kus globaalne nõudlus toetab tellimusi. Euroopa jaekaubandusturule orienteeritud ettevõtteid küll eriline edu ei saada.

Kui räägitakse, et tööstus veab majandust alla, siis peetakse silmas siseturule orienteeritud tööstust - ja sellele on raske vastu vaielda.

Suur osa kinnisvarabuumi harjal tehtud investeeringutest on sisuliselt investeeringud seintesse ja põrandatesse, mis ei toida. Jätkusuutlikkuse tagab eksport, mis on meil väga õhukesel jääl. Aga just eksport on piltlikult öeldes riigi rahategemise masin.